Otsingu
Alusta lehekülge "Abruka+Nimi". Vaata ka leitud otsitulemusi.
seisuga elas saarel 16 inimest. Abrukat on esmamainitud 1552. aastal (Abrow). 1654. aastal on saart nimetatud Abroh. Abruka nimi arvatakse olevat kujunenud... |
Abruka oli Eesti Merelaevanduse kaubalaev, mis sai selle nime Eesti Merelaevanduse ülema 9. septembri 1991. aasta käskkirjaga. Endine nimi oli Hudožnik... |
kujuga saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka küla alal Abrukast 200 meetrit läänes. Vahasele saab Abrukalt läbi mere jalgsi. Saart on esmamainitud 1645... |
Anerahu on mitme Eesti väikesaare nimi: Anerahu mätas on 0,2 hektari suurune väikesaar Abruka sadama juures Annerahu ehk Anerahu on 1 hektari suurune... |
Eesti neeme (nina) nimi: Pitkanina, Hiiu maakonnas Pitkanina, Saare maakonnas Kihelkonna lahe ääres Pitkanina, Saare maakonnas Abrukal Pitkanina, Saare... |
lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk. Taasasutati Abruka salumetsa kaitseala. Aasta sportlaseks valiti Paul Keres. Pikemalt artiklis... |
poolt asustatud ala kohta, ilma et see oleks haldusüksuse nimi (vt artiklit Eestimaa (nimi)). Varem, kuni 20. sajandi alguseni, oli eestlastega asustatud... |
Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Leisi valda. Küla nimi tuleb sõnast "muda", "mudane". Nimes on toimunud murdepärane asendus d ->... |
Teine võimalus nime analüüsimiseks on lähtuda kujust Soel+a. Sel juhul võib nimi pärineda alamsaksa sõnast sel 'hüljes'. Niisugusel juhul on väinanimi esmane... |
omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Laimjala valda. Küla nimi on Eesti külade tähestikulises järjestuses kõige viimane. Maa-amet, vaadatud... |
küla Kaarma valda. 2010. aasta andmetel elas Ansi külas 35 inimest. Küla nimi lähtub talunime vahendusel mehenimest Ants (Hans). Ansi kuulus Randvere mõisa... |
haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Orissaare valda. On tehtud ettepanek muuta nimi Köinastuks. Ajalooliselt asus küla Jaani kihelkonnas. Küla põhjaosas asub... |
2014 asus ta Kärla vallas. Küla oli 1977–1997 ametlikult Sõmera küla osa. Nimi on teada 1645. aastast isikunimedest Herrando Laeß, Harrand Peter ja Harrandi... |
nimekuju Eddeskül. Küla asus Karja kihelkonnas ja kuulus Leisi mõisale. Nimi võib pärineda sõnast "õde:õe", kuid võib-olla hoopis sõnast "hõde:hõde",... |
pärast II maailmasõda sõjaväelinnakuna ning 1958. aastal anti uusasulale nimi Dejevo Teises maailmasõjas Saaremaal lahingus langenud Nõukogude Liidu kangelase... |
arvati ta enamasti Mätja küla alla ja ametlikuks külaks sai alles 1997. Nimi võib tulla sõnast tara, taras '(aia)latt'. Soome murretes tähendab taras... |
esineb Saare- ja Hiiumaal muudeski kohanimedes. Pole välistatud, et küla nimi on siirik Soomest või Rootsist. Roobaka mõisa on esmamainitud 1519. aastal... |
aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks. Küla kuulus kaua Abruka mõisa alla. Pikka aega kandis 40% külaelanikest perekonnanime Vinn (või... |
asulat ametlikult Alevi külaks. 1977. aastal anti talle tagasi Mustjala küla nimi. Külanimi võib lähtuda isikunimest Mustjalg. Mustjalas asuvad Mustjala Lasteaed-Põhikool... |
mitmel pool esineva Alavere vastand. Kuid Lauri Kettunen pakkus, et küla nimi tuleb sõnast kõrk, ja Peeter Pälli arvates tuleb see sõnast kõrkjas. Kõrkvere... |