Eččotulokset
Wikis Wikipedii on sivu nimel "Linnut". Kačo sežo toizii eččotuloksii.
Linnut (lat. Aves) ollah selgyrangazii elättilöi, kudamat tipičnoi omistau n'uokan, siivet, höyhenii da kebjien, onnon luurangon. Linduloi eläy joga muankolkas... |
Mehilässyöjy (kategourii Linnut) artikkelis käytetty nimi on kiännetty karjalan kieleh suomenkielizes nimespäi mehiläissyöjä. http://www.luontoportti.com/suomi/fi/linnut/mehilaissyoja... |
lapsennu. Toizis muaelättilöis ezimerkikse imettäjät, madelijat da erähät linnut maltetah uija da kaloile uindu on piätaba liikkuo. Ristikanzale uindu on... |
Meččykana (kategourii Linnut) lundu myö. Emämeččykana voi painua puolikiluo, ižä – 700 grammua. Nämmä linnut terväh juostah. Meččykanua on kogo Karjalan tazavallas, yhtelläh enämbi... |
Valgeipästärikki (kategourii Linnut) kohtal, ojazilluo. Toiči eläy meččykylis da linnoisgi. Suvi-Karjalah nämä linnut tullah aijoi, sulakuun enzimäzinny päivinny libo sulakuun keskipuoles. Pohjazeh... |
Tuuhoine (kategourii Linnut) meriharakkua. Sendäh tuuhoine ollou parembi nimi yleiskieles käytettäväkse, ku linnut ei segavuttas. http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=tuuhoine... |
Meriharakku (kategourii Linnut) tuuhostu. Sendäh meriharakku ollou parembi nimi yleiskieles käytettäväkse, ku linnut ei segavuttas. http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=meriharakka... |
ulgomualoisgi tundietus Myllärit-joukos. Sen jälles häi soitti jovensuulas-petroskoilazes Linnut-nimizes joukos da oli Made in Kylä-ohjelman vedäjänny.... |
Kuikat (kategourii Linnut) fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=kuikka http://www.luontoportti.com/suomi/fi/linnut/?c=Gaviidae http://yle.fi/uutiset/tundrakuikka_on_suomen_uusin_lintulaji/5670485... |
Kelduviheldäi (kategourii Linnut) heinykuul. Sendäh ku kelduviheldäjän lugu Karjalas ei ole suuri, äijät linnut muga ei ni luajita puarua. Kelduviheldäjäl on omaluaduine pezä. Se on lujah... |
Brei, A. Linnut. - M. : Detizdat CK VLKSM, 1936. Orlov, A. A. Ruadajan hebozen kačonda / kiändi I. M. Gromov. – Livoslavlja : Mosoblispolkoman izdateljstvan... |
Valgeirožačiirakko (kategourii Linnut) peziy Australies da toine Päivännouzu-Afrikas. Europas da Aazies pezijät linnut talvehtitah Afrikas da Suvi-Aazies. Suomes valgeirožačiirakko on harvinaine... |
Valgeisiibičiirakko (kategourii Linnut) valkosiipitiira. Valgeisiibičiirakko peziy enimyölleh Liideh-Europas da Aazies. Linnut talvehtitah Afrikas, Suvi-Aazies da Australies. Suomes valgeisiibičiirakko... |
Mustučiirakko (kategourii Linnut) päivän ijäs. Mustučiirakko peziy Pohjas-Amerikas da Europas. Europas pezijät linnut talvehtitah Afrikas. Suomes peziy 15-25 puarua. Luontoportti (suomekse)... |
Tukkukoskelo (kategourii Linnut) 25000-35000 puarua. Sygyzymuutundu on kezäkuun da kylmykuun välizel aijal. Keviäl linnut tullah järilleh sulakuus libo oraskuus. Net talvehtitah Päivänlasku-Europas... |
Suurikoskelo (kategourii Linnut) jo tuhukuus. Suurikoskelo on yksi aigazimis keviäl muuttujis lindulois. Linnut talvehtitah Baltienmerel da Pohjanmerel. Niidy talvehtiu sežo Ahvenanmual... |
Kodičiučoi (kategourii Suomen linnut) lopus-oraskuun allus, kezäl algavuu kezäkuun toizel puoliškol-heinykuul. Nämä linnut syvväh syömizen jiännöksii. Vaiku pezoitutandan aigah net syötetäh poigazii... |
Kyyhköi (kategourii Linnut) tuhukuul suau löydiä kyyhköin peziä jäiččienke. Yhtelläh enimyölleh nämä linnut havvotah poigazii keviän da kezän aigua. Erähät puarat voijah kazvattua... |
Kägöi (kategourii Suomen linnut) poigazien kazvattajinnu Karjalas puaksuh ollah čiuččoloin pereheh kuulujat linnut. Kägöin poigazet rodivutah terväh, 11,5 päivän peräs. Kägöi syöy kazvisyömisty... |
enämbiä 0,5 tuhattu gektuarua. Elätin piäsyömizenny ollah hiirijyrzijät, linnut, oravat. Pihl’aivuozinnu kuničču rakkahal syöy tädä muarjuagi. Kezäl elätti... |