Linnut

Eččotulokset

Wikis Wikipedii on sivu nimel "Linnut". Kačo sežo toizii eččotuloksii.

Ozuta (ielembäine 20 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
  • Pieni kuva sivuh Linnut niškoi
    Linnut (lat. Aves) ollah selgyrangazii elättilöi, kudamat tipičnoi omistau n'uokan, siivet, höyhenii da kebjien, onnon luurangon. Linduloi eläy joga muankolkas...
  • Pieni kuva sivuh Mehilässyöjy niškoi
    Mehilässyöjy (kategourii Linnut)
    artikkelis käytetty nimi on kiännetty karjalan kieleh suomenkielizes nimespäi mehiläissyöjä. http://www.luontoportti.com/suomi/fi/linnut/mehilaissyoja...
  • Pieni kuva sivuh Uindu niškoi
    lapsennu. Toizis muaelättilöis ezimerkikse imettäjät, madelijat da erähät linnut maltetah uija da kaloile uindu on piätaba liikkuo. Ristikanzale uindu on...
  • Pieni kuva sivuh Meččykana niškoi
    Meččykana (kategourii Linnut)
    lundu myö. Emämeččykana voi painua puolikiluo, ižä – 700 grammua. Nämmä linnut terväh juostah. Meččykanua on kogo Karjalan tazavallas, yhtelläh enämbi...
  • Valgeipästärikki (kategourii Linnut)
    kohtal, ojazilluo. Toiči eläy meččykylis da linnoisgi. Suvi-Karjalah nämä linnut tullah aijoi, sulakuun enzimäzinny päivinny libo sulakuun keskipuoles. Pohjazeh...
  • Pieni kuva sivuh Tuuhoine niškoi
    Tuuhoine (kategourii Linnut)
    meriharakkua. Sendäh tuuhoine ollou parembi nimi yleiskieles käytettäväkse, ku linnut ei segavuttas. http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=tuuhoine...
  • Pieni kuva sivuh Meriharakku niškoi
    Meriharakku (kategourii Linnut)
    tuuhostu. Sendäh meriharakku ollou parembi nimi yleiskieles käytettäväkse, ku linnut ei segavuttas. http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=meriharakka...
  • ulgomualoisgi tundietus Myllärit-joukos. Sen jälles häi soitti jovensuulas-petroskoilazes Linnut-nimizes joukos da oli Made in Kylä-ohjelman vedäjänny....
  • Kuikat (kategourii Linnut)
    fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=kuikka http://www.luontoportti.com/suomi/fi/linnut/?c=Gaviidae http://yle.fi/uutiset/tundrakuikka_on_suomen_uusin_lintulaji/5670485...
  • Pieni kuva sivuh Kelduviheldäi niškoi
    Kelduviheldäi (kategourii Linnut)
    heinykuul. Sendäh ku kelduviheldäjän lugu Karjalas ei ole suuri, äijät linnut muga ei ni luajita puarua. Kelduviheldäjäl on omaluaduine pezä. Se on lujah...
  • Brei, A. Linnut. - M. : Detizdat CK VLKSM, 1936. Orlov, A. A. Ruadajan hebozen kačonda / kiändi I. M. Gromov. – Livoslavlja : Mosoblispolkoman izdateljstvan...
  • Pieni kuva sivuh Valgeirožačiirakko niškoi
    Valgeirožačiirakko (kategourii Linnut)
    peziy Australies da toine Päivännouzu-Afrikas. Europas da Aazies pezijät linnut talvehtitah Afrikas da Suvi-Aazies. Suomes valgeirožačiirakko on harvinaine...
  • Pieni kuva sivuh Valgeisiibičiirakko niškoi
    Valgeisiibičiirakko (kategourii Linnut)
    valkosiipitiira. Valgeisiibičiirakko peziy enimyölleh Liideh-Europas da Aazies. Linnut talvehtitah Afrikas, Suvi-Aazies da Australies. Suomes valgeisiibičiirakko...
  • Pieni kuva sivuh Mustučiirakko niškoi
    Mustučiirakko (kategourii Linnut)
    päivän ijäs. Mustučiirakko peziy Pohjas-Amerikas da Europas. Europas pezijät linnut talvehtitah Afrikas. Suomes peziy 15-25 puarua. Luontoportti (suomekse)...
  • Pieni kuva sivuh Tukkukoskelo niškoi
    Tukkukoskelo (kategourii Linnut)
    25000-35000 puarua. Sygyzymuutundu on kezäkuun da kylmykuun välizel aijal. Keviäl linnut tullah järilleh sulakuus libo oraskuus. Net talvehtitah Päivänlasku-Europas...
  • Pieni kuva sivuh Suurikoskelo niškoi
    Suurikoskelo (kategourii Linnut)
    jo tuhukuus. Suurikoskelo on yksi aigazimis keviäl muuttujis lindulois. Linnut talvehtitah Baltienmerel da Pohjanmerel. Niidy talvehtiu sežo Ahvenanmual...
  • Pieni kuva sivuh Kodičiučoi niškoi
    Kodičiučoi (kategourii Suomen linnut)
    lopus-oraskuun allus, kezäl algavuu kezäkuun toizel puoliškol-heinykuul. Nämä linnut syvväh syömizen jiännöksii. Vaiku pezoitutandan aigah net syötetäh poigazii...
  • Pieni kuva sivuh Kyyhköi niškoi
    Kyyhköi (kategourii Linnut)
    tuhukuul suau löydiä kyyhköin peziä jäiččienke. Yhtelläh enimyölleh nämä linnut havvotah poigazii keviän da kezän aigua. Erähät puarat voijah kazvattua...
  • Pieni kuva sivuh Kägöi niškoi
    Kägöi (kategourii Suomen linnut)
    poigazien kazvattajinnu Karjalas puaksuh ollah čiuččoloin pereheh kuulujat linnut. Kägöin poigazet rodivutah terväh, 11,5 päivän peräs. Kägöi syöy kazvisyömisty...
  • Pieni kuva sivuh Kuničču niškoi
    enämbiä 0,5 tuhattu gektuarua. Elätin piäsyömizenny ollah hiirijyrzijät, linnut, oravat. Pihl’aivuozinnu kuničču rakkahal syöy tädä muarjuagi. Kezäl elätti...
Ozuta (ielembäine 20 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)

🔥 Trending searches on Wiki Karjalan:

JevroviideniiPeriodika-julguamo190021. kezäkuudu10. tuhukuuduBenin19761864MalaiziiNatrii30. sulakuuduHeizjärviPuuainesMuaSumajärviMary ShelleySalvador DalíEritreiYle uudizet karjalakse1844San Tome da PrinsipiMoel Fenlli16793. elokuudu6. tuhukuuduVillumägi (stancii)1974Wikipedii1. elokuuduDante AlighieriAlanjärviPaimoi da paimendusPablo Picasso4. talvikuudu747LivanuLatinan kieliLeppäsyrjäSeborgSeelterloundIsaac NewtonReboi18811877201920. talvikuudu4. kylmykuuduBerlinLahdenpohjan piirin linnoin da kylien luvetteloRumiiniiKallivokabuojuKirjutussistiemuKopengagen2. sulakuuduKarjalan kirjalližusSyksyn sävel (pajo)1657Edel’veis1747IslandiiTiedoiniekan hattuBagamatAmerikan YhtysvallatSuvi Afriekku24. elokuudu1951Barcelona16. kevätkuudu8. sulakuudu🡆 More