Fünjen sidjen för „Plaatsjiisk – Wiki Plaatsjiisk
Diar as en sidj mä di tiitel "Plaatsjiisk" uun Wiki Nordfrasch. Muar sidjen mä detdiar wurd uunwise.
Plaatsjiisk as en waastgermaans spriak, diar uun Nuurdsjiisklun an uun't uasten faan a Neederlunen snaaket woort. A plaatsjiisk spriakwiisen san nai mä… |
Uastfresk Plaatsjiisk (aanj nööm: Oostfreesk (Platt)) as det plaatsjiisk spriakwiis faan Uastfresklun. Hat hiart tuup mä det Gronings tu a nuurdneedersaksisk… |
of Grunnegers) het jo plaatsjiisk spriakwiisen uun't Prowins Groningen an diar ambi. Gronings as nai mä't Uastfresk Plaatsjiisk an hiart tu a Nuurdneedersaksisk… |
Ingelsk Skots Fresk Ualfresk † Waastfresk Saaterfresk Nuurdfresk Ual-Plaatsjiisk † Ingelsk kreool-spriaken Jamaikaans-Kreool (Patois) Pitcairn-Ingelsk… |
Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Ialew (plaatsjiisk Elv, huuchsjiisk Elbe, tschechisk Labe, latiinsk Albis) as a traadgratst struum uun Sjiisklun… |
Luksemborags (Lëtzebuergesch) (300.000) Pennsilwaanisk (100.000) Plaatsjiisk Plaatsjiisk (5 Mio.) Plautdietsch (500.000) Holuns Holuns (25 Mio.) Afrikaans… |
Bjarntoorp ((mo.), sjiisk:Behrendorf, däänsk: Bjerndrup, plaatsjiisk: Beerndöörp) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Bjarntoorp –… |
Schleswig-Holstian (plaatsjiiskSleswig-Holsteen, däänsk Slesvig-Holsten, ufkörtang SH) as det nuurdermiast bundeslun faan Sjiisklun. Hat leit tesken Nuurd-… |
spriak (üüb ingelsk:English [ˈɪŋɡlɪʃ]) hiart tuup mä't Sjiisk, Holuns, Plaatsjiisk, Afrikaans an Fresk tu a waastgermaans spriaken. Uun a wurdschats wurd… |
Naischöspel Naischöspel(wi.) (sjiisk: Neukirchen, däänsk: Nykirke, plaatsjiisk: Niekarken) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Seebel, huar Emil… |
Ding-Sönj Ding-Sönj(ka.) (sjiisk, däänsk: Enge-Sande, plaatsjiisk: Eng-De Sand) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't… |
mä't Plaatsjiisk. Gronings (gos) Stellingwerfs (stl) Drents (drt) Twents (twd) Achterhoeks (act) Sallands (sdz) Veluws (vel) Wikipedia üüb Plaatsjiisk (Sjiisklun)… |
Koolnbütel(go.) (plaatsjiisk: Kombüddel, sjiisk:Koldenbüttel) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene an bi a Eider. Anna Ovena Hoyer (1584–1655)… |
Neederfrenkisk as en skööl faan plaatsjiisk spriakwiisen, diar bi a liager Rhein snaaket wurd. Neederluns mä: Holuns Brabantisk Limborags Uastflaams Waastflaams… |
A Kreis Nuurdfresklun (sjiisk Nordfriesland, plaatsjiisk Noordfreesland, däänsk Nordfrisland) as di nuurdermiast lunkreis uun Sjiisklun an efter a grate… |
A Treen(e) (plaatsjiisk Treen, däänsk: Trenen) as en letjen struum uun't nuurden faan Schleswig-Holstian an lääpt uun Friedrichstääd iin uun a Eider.… |
Niidersaksen (saaterfresk Läichsaksen, plaatsjiisk Neddersassen, Code NI, Ufkörtang Nds.) as en sjiisk bundeslun uun Nuurdsjiisklun. Efter Bayern as't… |
Waastfeelisk as en skööl faan plaatsjiisk spriakwiisen. Jo wurd fööraal uun Waastfaalen snaaket. A waastfeelisk spriakwiisen san üüb det koord orangj… |
Süüdneederfrenkisk al tu a plaatsjiisk spriakwiisen tääld woort. Sodenang woort Ripuarisk üs auergung faan a madelfrenkisk spriakwiisen tu't Plaatsjiisk uunsen. Öcher… |
bi a Rhein, huar Rheinisk spriaken snaaket wurd. Dialwiis wurd jo tu't Plaatsjiisk tääld (nuurden faan a Benrather Linie), dialwiis tu't Madelsjiisk.… |