Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Vanaadium" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23. Tal on üks isotoop massiarvuga 51. Samuti on tal üks väga pika elueaga (poolestusaeg üle 1017 aasta)... |
redoksreaktsiooni komponendid on salvestatud ioonidena vedelikus. Kõige tuntum on vanaadium-läbivooluelement (patenteeritud 1986. a), milles elektrokeemilist energiat... |
temperatuuril 500–550 °C Mangaan Molübdeen Nikkel Nioobium Tantaal Titaan Vanaadium Vask Volfram Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade... |
039% strontsium 0,038% väävel 0,034% süsinik 0,018% tsirkoonium 0,016% vanaadium 0,014% kloor 0,013% Keskmise "kuiva" maakoore koostis oksiidsel kujul... |
kloor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink, nikkel, räni, koobalt, vanaadium). Taime toitumine jagatakse kaheks juurtoitumine ja juureväline toitumine... |
mineraalaineid (vask, tsink, raud, mangaan, boor, titaan, strontsium, vanaadium, tallium, nikkel, molübdeen), rasvõli jpm. Droogil on uriinieritust suurendav... |
ioonivahetusmeetodil on võimalik eraldada kildast haruldasi metalle (uraan, vanaadium, molübdeen). Uurimistöö tulemuste põhjal koostati andmed katseseadme ehitamiseks... |
karbiidid – karbiidid, mis moodustuvad elementidega titaan (Ti), vanaadium (V), kroom (Cr), tsirkoonium (Zr), nioobium (Nb), molübdeen (Mo), hafnium... |
liitium-raudfosfaataku, liitium-õhkaku. Arendusjärgus on ka naatriumioonaku ja vanaadium-redoksaku. Pikemalt artiklis Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist... |
kehvem ehk viimane valik. Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest... |
039% strontsium 0,038% väävel 0,034% süsinik 0,018% tsirkoonium 0,016% vanaadium 0,014% kloor 0,013% Keemilise elemendi mõiste hakkas tekkima 17. sajandil... |
heksavalentne kroom, mangaan, molübdeen, plii, seleen, strontsium, tallium ja vanaadium. Lisaks võib lendtuhk sisaldada dioksiine ja polütsüklilisi aromaatseid... |
domineerisid musta liiva koostises raud, süsinik, hapnik, titaan, räni, vanaadium ja väävel. Vett sisaldavad musta liiva ekstraktid olid happelised (pH... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |
neid loetakse siiski d-metallideks. D-metallid on: skandium, titaan, vanaadium, kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask, tsink, ütrium, tsirkoonium... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |
Aktinoidid Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium -... |