Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Pääsusilm" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Pääsusilm (Primula farinosa) on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku ehk priimula perekonda kuuluv taimeliik. Kõik lehed on juurmise lehekodarikuna, süstjad... |
Eestis elab pärismaisena kaks selle perekonna liiki Primula farinosa – pääsusilm Primula veris – harilik nurmenukk Kultuurist vahel metsistununa võib leida... |
kuid on ka barokseid rohkelt dekoreeritud uukaknaid väga erinevas kujus. Pääsusilm-uuk Katuseuugid elumajal Schorndorfis 17. sajandi uuk Richelieus (Indre-et-Loire)... |
hääletuse teel. 2003 – kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2004 – pääsusilm (Primula farinosa) 2005 – palu-karukell (Pulsatilla patens) 2006 – niidu-kuremõõk... |
sinilill, härjasilm (koos valge karikakraga), maikelluke, kullerkupp ja pääsusilm. Rahvuslill Eesti rahvusliigid: suitsupääsuke, rukkilill, hunt, räim ja... |
Ükssilm - ühesilmne hiiglane mütoloogias Lõosilm - taim Neiusilm - taim Pääsusilm - taim Särjesilm - taim Kassisilm - kvartsi teisend Tiigrisilm - kvartsi... |
pinnavormide vahele jäävad arvukad märgalad, kus kasvavad rabamurakas, pääsusilm, kullerkupp ja harilik lubikas. Märgalade hulgas on ka Leedus haruldasi... |
võhumõõk, sale villpea, õievähene tarn, harilik ungrukold, rohekas käokeel, pääsusilm, harilik käoraamat ja järv-lahnarohi. Selgrootutest elavad seal näiteks... |
soohiilakas, vahelduvaõiene vesikuusk, karukold, kattekold, liiv-esparsett, pääsusilm, väike ristik, lodukannike, nahklehine kibuvits, pehme kibuvits, harilik... |
2024/2025. õppeaastast liidetakse kooli lasteaiaosa Sõmeru lasteaiaga Pääsusilm ja põhikooliosa Sõmeru Põhikooliga. 1986 - Lasila Algkool 1990 - Lasila... |
villohakas, suur tähtputk, kare kellukas, arukaerand, harilik võipätakas, pääsusilm, vahelmine lõokannus, vööthuul-sõrmkäpp, ahtalehine sõrmkäpp, Russowi... |
probleeme. Nii ei saa seda ilusat metsalille pidada ka kuigi kahjulikuks. Pääsusilm – õied on lillakaspunased. Õisik ja lehtede alakülg valkjas-kollaka jahuja... |
valdavalt harilikust skorpionsamblast. Tüüpilised liigid on pruun sepsikas, pääsusilm, harilik tarn, ahtalehine villpea,kahkjaspunane sõrmkäpp, kärbseõis, pikalehine... |
südame-emajuur, pikalehine münt, harilik võipätakas, harilik sinilatv, pääsusilm, lodukannike, vööthuul-sõrmkäpp, harilik käoraamat, rohekas käokeel, pruun... |
hektarit. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal sinine emajuur, pääsusilm, karvane naistepuna. Mitmes regionaalpargi külas kasvavad hiidmunad. Imetajatest... |
käoraamat, täpiline sõrmkäpp, õõnes lõokannus, harilik äiakas, madal kask, pääsusilm, kollane kivirik, südame-emajuur, harilik sinilatv, meri-näkirohi, ainulehine... |
vahelduvaõiene vesikuusk, mustikpaju, karvane maarjalepp, tupp-võsaputk, pääsusilm, Siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, rohekas käokeel, kuradi-sõrmkäpp, balti... |
käopõll, villohakas, narmasjumikas, harilik sinilatv, harilik võipätakas, pääsusilm, sookäpp, kaunis kuldking, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, väike käopõll... |
seal veel harilik rass, püramiid-akakapsas, pruun sepsikas, raudtarn, pääsusilm, Pallase kuslapuu, harilik käoraamat, tömbijuurene koeratubakas, hall... |
(Carex Goodenoughii), hirsstarn (C. panicea), kullerkupp, angerpist, pääsusilm, harilik härghein (Melampyrum nemorosum) ja madal mustjuur (Scorzonera... |