Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Lauselühend" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. Palli mängides läks tal tuju paremaks; Jõudnud poodi, tahtis... |
väiketähtlühend üldkasutatav lühend abreviatuur akronüüm initsiaalid lauselühend lühendis Lühendite loend tingmärklühend Uno Liivaku. Ee-tee-vee või ii-tii-vii... |
tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena. See on ajamääruslik lauselühend. des-vormi kasutatakse samaaegseid tegevusi väljendavate lausete lühendamiseks:... |
kaassõna või kaassõnafraas: Otsustasin [pärast lõunat] [Jüri juurde] sõita lauselühend: Lapsed läksid rattaga sõitma kõrvallause: Kui Karl-Enn eesti keele tundi... |
armastan sind; omadussõna: Lühike vaatas pikka mõtlikul ilmel; da- või vat-lauselühend: Romantik soovis pilvedes hõljuda. Usin poiss juba teadis õpitavat; kõrvallause:... |
olevat omale uue maja ostnud. Mari olevat endale uut kampsuni kudunud. lauselühend kõneviis tegusõna Erelt, Mati, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K.... |
seisundimäärus: Väsinuna läks noor sportlane autasule järgi. Tegevusnimi Kesksõna Lauselühend 1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina... |
st tegevust või olemist, osalist või asjaolu: pika patsiga tüdruk. Lauselühend ehk sekundaartarind on lause moodustaja, milles pole alust ega öeldist... |