Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Jääkoskel" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
veesolinat kaugele kuulda. Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi asulatesse. Jääkoskel rajab pesa tavaliselt... |
(Mergus) on lindude klassi haneliste seltsi partlaste sugukonna perekond. Jääkoskel (Mergus merganser) Rohukoskel (Mergus serrator) Väikekoskel ehk pudukoskel... |
(sealhulgas merivart, mustlagle, sõtkas, aul, tõmmuvaeras, mustvaeras, jääkoskel, rohukoskel, hahk, must-toonekurg, hallhüljes, karvane maarjalepp). Nõva-Osmussaare... |
clangula) Kübarkoskel (Lophodytes cucullatus) Väikekoskel ehk pudukoskel (Mergus albellus) Rohukoskel (Mergus serrator) Jääkoskel (Mergus merganser)... |
Rahvuspark on tuntud oma veelindude fauna poolest. Levinumad veelinnud on jääkoskel ja tuttvart. Pargi kaitsealustel saartel pesitsevad ka teised linnud,... |
(Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), hahk (Somateria mollissima) ja kiivitaja (Vanellus... |
peatuvaid ja pesitsevaid linnuliike. Nende hulka kuuluvad aul, hahk, hüüp, jääkoskel, kalakajakas, krüüsel, kühmnokk-luik, laululuik, merivart, punajalg-tilder... |
clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius... |
kaitselalt ei leitud. Kaitstavatest lindudest elavad seal jäälind, laanepüü, jääkoskel, valge-toonekurg, rukkirääk, tamme-kirjurähn, musträhn, laanerähn, väike-kärbsenäpp... |
talvitumispaik. Punase raamatu liikidest pesitsevad seal hüüp, väikehüüp, jääkoskel, merikotkas, täpikhuik, väikehuik, kormoran, soorüdi, väiketiir, punajalg-tilder... |
põhja-nahkhiir, valgejänes, kärp ja saarmas. Kaitstavatest lindudest elavad seal jääkoskel, sookurg, rukkirääk, väike konnakotkas, järvekaur, hõbehaigur, hallhani... |
Põhjaõngejada Triivõngejada Tuuleloherakendus Droonirakendus Imikala Jääkoskel Kaheksajalg Kormoran Saarmas Ahing ehk västar Amb Harpuun Harpuunikahur... |
regionaalparki herilaseviu, roherähn, lõopistrik, jäälind, Põldvutt, rukkirääk, jääkoskel, luitsnokk-part, väiketiir, hallpea-rähn ja täpikhuik, haruldasemad on... |
värbkakk, mustviires, laululuik, väikekajakas, rukkirääk, sookurg ning jääkoskel, putukatest aga nõmme-tähniksinitiib, mets-vöötkiil, kollatähn-kuldpunnpea... |
pargi-nahkhiir. Lindudest elavad seal valge-toonekurg, must-toonekurg, jääkoskel, sõtkas, teder, sookurg, rukkirääk, laanepüü, nurmkana, jõgitiir, naerukajakas... |
Väikekoskel Mergus albellus Rohukoskel Mergus serrator (2010 Pühajärv) Jääkoskel Mergus merganser Teder Tetrao tetrix Metsis Tetrao urogallus (2002) Laanepüü... |
pesitsevad seal must toonekurg, hallhani, sookurg, rukkirääk, hallõgija, jääkoskel, hõbehaigur, põldtsiitsitaja, kivikakk, hallpõsk-pütt, lõopistrik, värbkakk... |
pesitsevad seal must toonekurg, hallhani, sookurg, rukkirääk, hallõgija, jääkoskel, hõbehaigur, põldtsiitsitaja, sinirind, kuldhänilane, roherähn, hallpea-rähn... |
piirkonnast leitud ka niidu-kuremõõka ja jalgtarna. Lindudest elavad kaitsealal jääkoskel, jõgitiir, laanepüü, musträhn, väike-kärbsenäpp ja nõmmelõoke. Selgrootutest... |
linde, neist 64 on seal ka pesitsejad. Neist kaitse all on rukkirääk, jääkoskel, valge-toonekurg, sookurg, tamme-kirjurähn, nõmmelõoke, punaselg-õgija... |