Kasetoht

Kasetoht koosneb suberiiniga läbi imbunud korgirakkudest ja kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. Valge värvuse annavad sellele betuliinikristalle sisaldavad korgikoe rakud. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti halb soojus- ja elektrijuht. Kasetoht on puust eraldatav õhukeste valgete elastsete kihtidena.

Suberiin muudab kasetohu painduvaks ja niiskusele vastupidavaks, betuliinil on antiseptilised omadused. Kasetohtu on kasutatud viiskude, märsside, vakkade, toidu- ja keedunõude jmt valmistamiseks ning veesõidukite, hoonete jmt katmisel ja niiskuskindlaks muutmisel. Laialdaselt on seda kasutanud Põhja-Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika asukad. Ida-Euroopas oli kasetoht kasutusel märkmete tegemise materjalina ning oli sellega n-ö paberi eellane (vt tohtkiri).

Kasekoorest (kasetohust) valmistatakse kuivdestillatsioonil kasetõrva (pix Betulinae; vt tökat), mida on kasutatud ka rahvameditsiinis ekseemi ja psoriaasi korral. Tohust utmise teel saadav tökat kuulub tuntud Višnevski salvi koostisse.

•  
  Kaske kooritakse tavaliselt kevadel, siis on koor lahti.
•  
  Kasetohust valmistatud lihtsakoeline noatupp
•  
  Kasekoorest visiitkaarditasku
•  
  Kaskede koorimine. Kõrvemaa, 2017. aasta aprill
•  
  Enne tänapäevaste materjalide kasutuselevõttu pandi mätaskatusel alumiseks kihiks kasetohtu. Rørosi UNESCO kaitse all kaevanduslinn, 2015. aasta detsember