Maid om sötainozoluz, amundase imetaiživatoiden emän maidrauguišpäi.
Äikomponentine polidispersine sistem, sen tagut nozol olend om.
Maidon londuseline märičine — poigiden imetuz, kuni hö ei voigoi sulata tošt sömäd völ. Maid lugese reskmaidoks pol'časud..časun aigan, kuni maidon vendub lüpsandan jäl'ghe (kezal hätkemb).
Ottas maidod nenil živatoil: lehmäd, kozad, lambhad, pedrad, hebod, verblüdad, hirved, oslad.
Mail'man maidon päiv oigendase joga vodel vspäi 2001 1. päiväl kezakud, ÜRO:n FAO pani sidä datad ozutamha maidod tarbhaižembaks sömäks mail'madme. Mail'man školmaidon päiv znamoičese sügüz'kun jäl'gmäižel koumanz'päiväl.
Lehmän maid mäneb äjiden produktoiden mülündha. Sen tegend om järed tegimišton sarak. Lehmän maidon mail'man tehmine tavaraks oli 701 mln tonnoid vl 2009.
Personad laktozan genetiženke i igäliženke sulamatomudenke, allergijanke maidkomponentoile ei voigoi joda maidod da söda sen produktoid.
Maidon mülündan tehnine reglament kel'dab miččid taht ližadusid maidole edel möndad. Produkt kulutase muite, pasterizuidud, kehundan jäl'ghe (no äi vitaminoid i kaik fermentad kadodas), pudran slokostindas, jomaks čajunke i kofenke.
Sadud maidospäi kazein kävutase sauvondmujuiden i varuitomiden plastmassoiden tehmižes, dermatologižiš voiškiš i hirurgižiš bioklejiš.
- Keitmižhe palad, ka hapamaidho puhud.
Maid Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Maid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.