Linnei Karl

23. semendku 1707, Roshul't-külä, Ročinma — kol. 10. viluku 1778, Uppsal-lidn, Ročinma) oli ročilaine londusentedoidai (botanikantedai, zoolog, mineralog), fiziolog da lekar'.

Linnei Karl
roč.: Carl von Linné latin.: Carolus Linnaeus[1] latin.: Carl Linnaeus[1]
Karl Linnein portret (pirdi Aleksander Roslin vl 1775)
nimi sündundan jäl'ghe:	roč.: Carl Nilsson Linnaeus
radmižen toižend:	geoloog, professor, botanikantedai, arst, autobiograaf, biolog, mükoloog, pteridologist, brüoloog, zooloog, entomoloog, ornitoloog, loodusteadlane, arahnoloog
sündundan dat:	23. semendku 1707(1707-05-23)[2][3][4][5][6][7][8][9][10][11]
sündundan sijaduz:
valdkund:	Ročinma[13]
kolendan dat:
kolendan sijaduz:
tat:
mam:
avtograf:
Linnei Karl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Openui Lundan i Uppsalan universitetoiš. Vozil 1735−1738 oli ajanu Alamaihe, sikš miše Ročinman ižanduz oli väll' Pohjoižen sodan kilan tagut, i pästi äi kirjoid, ezmäi «Londusen sistem»-tedotön (1735, latin. Systema naturae). Necen radon 10nz' pästand (1. viluku 1758, Stokhol'm) andoi zoologižen nomenklaturan augunpanijan datan. Linnein pästnuded Alamaiš kirjad paniba nügüdläižen biologijan alusen.

Vl 1738 Linnei ajeli Parižha, sid' pörzihe tatanmaha da oli siš surmhasai, voib olda verhiden keliden i sur'il'man vajagiden mahtoiden taguiči. Karl Linnei (vanhemb) linni ročin kirjkelen ühteks alusenpanijoišpäi. Vspäi 1741 surmhasai oli Uppsalan universitetan professoran. Vl 1761 mülüi bajarišton kundha.

Linnei sai medicinan doktoran arvnimen Harderveikan universitetas (1735, Alamad), vahvišti tedotöd malärijan sündundas.

Vn 1739 sügüz'kuspäi tedomez' oli nainu, sündutihe seičeme last, kaks' poigad da viž tütärt, heišpäi üks' poig da nell' tütärt oliba elänuded täuz'igäižushesai. Karl Linnei-noremb poig linni tatan jäl'ghetulijaks.