Lüter Martin

Martin Lüter (saks.: Martin Luther ; sünd.

10. kül'mku 1483, Aisleben, Saksonii — kol. 18. uhoku 1546, sigä-žo) oli hristanuskondan jumalantedomez', Reformacijan iniciator, Biblijan päine kändai saksan kel'he. Protestantizman üks' sarakoišpäi om nimitadud hänen kanzannimen mödhe — lüteranižuz. Saksan kirjankelen üks' sädajišpäi.

Lüter Martin
saks.: Martin Luther
Martin Lüter vl 1529, pirdi voikuvad Lukas Kranah-vanhemb
Martin Lüter vl 1529, pirdi voikuvad Lukas Kranah-vanhemb
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Martin Luder

radmižen toižend:

tõlkija, teoloog, professor, western Christian monk, advokaat, piiblitõlkija, hymnwriter, Protestant reformer, presbüter, filosof, pastor, kirjutai, jutlustaja, muzikankirjutai, Kirjutaja

sündundan dat:

sündundan sijaduz:

Eisleben[d], Saksa-Rooma riik[d][4]

valdkund:

Lüter Martin Saksa-Rooma riik[d]

kolendan dat:

18. uhoku 1546[2] (62 vot)

kolendan sijaduz:

Eisleben[d], Saksa-Rooma riik[d][4]

tat:

Hans Luther[d]

mam:

Margarethe Luther[d]

avtograf:

Lüter Martin

Lüter Martin Lüter Martin VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

Tuleban aigan reformator oli sündnu vas'kkaivuden Gans Lüter-radnikan (1459−1530) kanzha. Se sirdi Mansfel'd-mägilidnudhe Martinan sündundan jäl'ghe, kus tat kändihe elokahaks bürgeraks. Vspäi 1497 Martin openui kazvatajiden valičendan mödhe Magdeburg-lidnan franciskanižes školas, vll 1501−1505 sai opendust Erfurtan universitetas i joudjaližiden čomamahtoiden magistran arvod, zavodi opeta jurisprudencijad, no sil-žo 1505-ndel vodel poikesti kazvatajile i tuli Avgustinan ordenan jumalankodihe Erfurt-lidnas. Vl 1506 Lüter tegi manahan toivotust. Vspäi 1507 kändihe papikš.

Vl 1525 nell'kümnekaks'vozne Lüter nai, oti Katarina fon Bora, endišt manahinäd, akaks. Sündutihe kuz' last naimiželos.

Valitud sädused

  • «Ühesakümne viž tezisad» vai «Disput indul'gencijoiden väges» (1517, latin.: Disputatio pro declaratione virtutis indulgentiarum)
  • «Saksan rahvahan hristanuskojan bajarišton täht» (1520, saks.: An den christlichen Adel deutscher Nation)
  • «Hristanuskojan joudjudes» (1520, latin.: De libertate christiana)
  • «Valdan orjuses» (1525, latin.: De Servo Arbitrio)
  • «Sodas turkoid vaste» (1528, saks.: Vom Kriege wider die Türken)

Homaičendad

Irdkosketused

Lüter Martin  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tags:

Lüter Martin BiografiiLüter Martin Valitud sädusedLüter Martin HomaičendadLüter Martin IrdkosketusedLüter MartinBibliiHristanuskondSaksan kel'

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

VakuumAzotNovomoskovsk (Venäma)SocializmMagniiGambiiSuviosetiiSoiAnglijan kel'Moldov.noBHämähoukudVikipediiKivihil'BahreinNašvillTokioAnnan KofiDüssel'dorfSur' Britanii.agLimEzmäine mail'man voinAmerikan Ühtenzoittud ValdkundadMail'man koordiniruidud aigAmerikFresnoGitler Adol'fMadagaskarKizlärFilosofiiIslamabadKarr Sara RouzUgličNapol'KalevalaOrtodoksižen hristanuskondan jumalankodikundBibliiAlasaksonijan kel'BiologiiAlaman kel'Mordovijan TazovaldkundAvstralijan dollarBereznikiČžen HeM.huKatarLHuanheKrim (Venäman region)NagoiBaiden DžoVerblüdadLarnakFacebookPermin randKanaPsihologiiMississipi (jogi)PohjoižamerikKorejan TazovaldkundGalič (Kostroman agj)Nju JorkAgregatine olendPDrezden🡆 More