Hafiz Širazi

Šamsuddin Muhammad Hafiz Širazi (pers.: خواجه شمس‌الدین محمد حافظ شیرازی‎; sünd.

läz 1325 vot, Širaz-lidn, Persii — kol. vll 1389..1390, sigä-žo) oli persine runokirjutai i islaman sufizman šeih. Kirjuti lirikad gazel'-strofal.

Hafiz Širazi
pers.: خواجه شمس‌الدین محمد حافظ شیرازی
Hafizan kuva Persijan «Hafizan Divan»-runokogodusespäi, 18. voz'sada
Hafizan kuva Persijan «Hafizan Divan»-runokogodusespäi, 18. voz'sada
radmižen toižend:

runokirjutai, laulusõnade kirjutaja, kirjutai

sündundan dat:

läz 1325[1][3]

sündundan sijaduz:

Shīrāz[d], Muzaffarids of Iran[d]

valdkund:

Muzaffarids of Iran[d]
Hafiz Širazi Timur-Lenki riik[d]

kolendan dat:

ei ole aigemba mi 1389 i ei ole möhemba mi 1390

kolendan sijaduz:

Shīrāz[d], Timur-Lenki riik[d]

Hafiz Širazi Hafiz Širazi VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

Hafizan Baha ad-Din-tat oli elokaz kivihilentorgovan. Tat koli runokirjutajan laps'aigan, no koume poigad jäihe hänen elota, toižed ristitud saihe sidä. Norembaine Hafiz-vell' jäi elämhä mamanke. Kahesavozne prihaine tezi runokirjutajiden sädusid, lugi «Koran»-pühäkirjan täuzin i sai hengelišt hafiz-arvod (Koranan kaičii, voi deklamiruida sidä täuzin muštospäi), radoi paštandsijas i openui maktab-školas. Oli medrese-školan pästnikan noril vozil.

Koranan tedai kändihe Attaran openikaks 21-voččel, openui runoiden sädamižele. Radnikoiči Abu-Ishak-valdoičijan tanhal Koranan lugijan i runokirjutajan, mahtoi pagišta araban kelel. Möhemba-ki Hafiz Širazi oli tanhalaine, eli gollüdes kaiken igän. Lähižiden maiden käskijad kucuiba runokirjutajad ičezennoks, Hafiz-žo jäi kodimas gollüdespäi i statjan tagut.

1930-nzil vozil mavzolei om saudud runokirjutajan kauman päl Širazas pühämatkajiden täht.

Kanz

Hafiz Širazi nai ičeze igän kahtendes poles. Hänen ak i kaks' poigad koliba runokirjutajan elon aigan völ.

Sädused

Hafiz kirjuti äi runoid armastuses, vinas, londusen čomudes i roziš, sen tagut sai Šekerleb-närituznimed («saharsu»). Kirjuti ičeze elon-ki polhe, sebranikoiš, mel'heižes neiččes. Runoiden original om melodine i voib pajatada niid.

Surmanjäl'ghine «Divan»-kogoduz om pästtud tošti äi kerdad. Ottomanan imperijan pästand putui Evropha, Göten i Puškinan sädamižen pordod oma pühätadud Hafizale. Kogoduz mülütab 418 lirišt runod (gazelid), 29 pen't runod, 41 aforistišt nell'rivinikad, 5 sured panegirikad i 3 mesnevi (vägimehelišt romantišt poemad): «Meckapospedr», «Saki-name» i «Moganni-name». Üks' gazel' kogoneb 5..7 kaks'rivinikaspäi.

Homaičendad

Tags:

Hafiz Širazi BiografiiHafiz Širazi KanzHafiz Širazi SädusedHafiz Širazi HomaičendadHafiz ŠiraziIranPersijan kel'

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

LuxorAfrikaansMalaiziiDanii1956Annan KofiNju JorkHjustonHämähoukudItaliiVerblüdadKizlärLeonardo da VinčiNolinskCin' ŠihuandiPlodMarksizmDionisAlaman kel'NeonBrisbenZita da GitaMaižanduzBuddizmVenerKirovo-ČepeckLüneburgInduizmMonika AgnesLeibRahvahidenkeskeine naižiden päivPragan metropolitenAbhazii.agHromMPaster LuiDurov PavelKalgariElektronikAjudGagarin JuriiNukualofBahreinŠkol.dkMonakoMozambikMaliAlkogoližed jomadHlorSömIrkutskJaponan kel'BibliiMail'man tervhudenorganizaciiEzmäine mail'man voinTulan agjElokuIndiiKolizeiEvrop3 (lugu)🡆 More