Čai

Čai (kit.: 茶 «ča», hindi: चाय «čai») om hul vai vilu jom.

Se jom om londuseline, hajukaz da verestai.

Čai
Čai (jom)
Čai
Čajunpu, kudamban lehtesišpäi tehtas jom.

Poimdäs i vaumitas čajunpun (Camellia sinensis) lehtesid eriližel mahtusel edel varhapanendad — kuidas i fermentiruidas. Miše tehta čajud, pidab unotada čajun lehtesid kehujal vai palabal vedel, i om paremba joda lophusai 15..20 minutas sen jäl'ghe.

Pätoižendad oma must čai da vihand čai.

Istorii

Čai om tetab Azijas jo enamba viž tuhad vozid. Ezmäi kävutihe čajud zelläks, sid' otaškanzihe jomaks Kitain territorijal Tan-dinastijan aigan, se jätkustui kitajalaižiden verod, miše lämän veden jond om ližakaz tervhuden täht.

Čajun lehtesed putuiba Venämaha vaiše 17. voz'sadal, ende ottihe erazvuiččid sijaližid heinid.

Etimologii

Čajun-joman nimituz, mugažo kut i čajun-kazmusen nimi om tulnu vepsän kel'he venäkelespäi (ven.: чай).

Homaičendad



Čai  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tags:

HindiKitajan kel'

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

Anglijan kel'Düssel'dorfPäiväižen sistemElektronik.huKubaUAdmiralteiskii rajonKongon TazovaldkundZita da GitaKarr Sara RouzSur' BritaniiTulan agjSeišelan SaredHämähoukudŽešuvTanzaniiVikipediiEKarjalan TazovaldkundNagoiSpilberg StivenHuanheNiameiKatarOrtodoksižen hristanuskondan jumalankodikundAjudHjustonSuzdal'PirsingKovilkinoTailandEzmäine mail'man voinAmerikan Ühtenzoittud ValdkundadDurov PavelTokioLiteraturHändikazRahvahidenkeskeine naižiden päivSalvador (lidn, Baii, Brazilii)HamarVenän kel'ABakterijadKolizeiMozambikAlauz'lidnBrisbenTervhuzLatinan kirjamištVenämaVerblüdadPortugaliiVaugedvenämaTomskan agjGMonakoFresnoKalevalaMalaiziiPöud (lidn)Abu NuvasGollivudFlöroviiKodihärgTel' Aviv🡆 More