Ngongo ʻUliʻuli

Ko e ngongo ʻuliʻuli ko e taha ʻo e fanga ngongo ia.

Ko e manupuna ʻo e tuʻafanga ʻi Tongá ni. ʻOku meimei tatau ʻene ʻasi mo e ngongo melomelo, ka ʻoku siʻi ange hono sino mo pakapakau lahi ange hono ngutu pea mo hinehina ange hono tumuʻaki. Ko hono lahi ko e senitimita ʻe 34, kapakau sm ʻe 76.

Ngongo ʻuliʻuli
Ngongo ʻUliʻuli
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:monumanu
Vahe:monumanu filo siliva
Haʻa:manupuna
Holongā:charadriiformes
Kāinga:LARIDAE
Kāinga ofi:Anous
Faʻahinga:minutus
Hingoa kakato lōua
Anous minutus Boie 1844
Hingoa lea fakapilitānia: Black noddy
Commons
Commons
Species
Species
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons & Wikispecies
Ngongo ʻUliʻuli
Anous minutus

Tataku

  • D. Watling, Tohi talateu ki he manupuna ʻo Tonga.
    ʻOku ne ui ia ko e Anous tenuirostris, ka ko e faʻahinga kehe ia, ʻoku ne nofo pē holo he Moana ʻInitia.
Ngongo ʻUliʻuli  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

Ngongo melomelo

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

TasikitaniTalauTohi māhina faka-KelekōlióPīnatiFaka-PilitāniaTēvita UtiuootiʻAlupaHaʻa Falefisi/enʻAealani TokelauTutuʻuliʻUtuleiTaʻetaʻePolinisia fakafalanisēKuatalupeLikitenisitainiMatalitiLafu ikunonouKuianaʻIlaaniPalesitaineʻUihaSiaosi Tupou VSilōveniaKamipōtiaFalelotu Sangato MikaeleKalauAgatea violarisTeungaLea fakafalanisēPengilātesiNepaliViliami Tungī HalatuituiaʻAealaniNamipiaMikolonisiaTokioLepoTūvaluVietināmiʻOtumotu FokulaniPeliseLaveʻimoa lekaLavengatongaFoʻui (Tongatapu)ʻAfikānisitaniTomasi Kulimoetoke ILafu lavilaviʻakau tengaefuefuNgatuSokaʻOtumotu Vilikini fakaʻamelikaVeʻehokohoko🡆 More