Mba'e ojehekáva Ka'a rehegua - Vikipetã
Ndaipóri kuatiarogue eha "Ka'a" Vikipetãpe.
Ka'a (karaiñe'ẽme: yerba mate, lasioñe'ẽ: Ilex paraguayensis) yvyra mata kakuaa, hogue apu’áva, ha’ỹi hũ sa’i mimi. Okakuaa ka’aguýre ha oñeñoty avei ojejapo… |
Ka'a Katĩ (Karaiñe'ẽme: Caá Catí terã Nuestra señora del Rosario de Caá Catí) ha'ehína peteĩ táva Argentina retãme, yvatévokuarahy resẽ gotyo. Oĩhína tetãvore… |
Ka'a Jarýi ag̃a oñangarekóva ka’amáta rehe. Guerovíapy ava paraguái mba’e teetéva.… |
Ka'a he'ẽ (karaiñe'ẽme: hierba dulce, lasioñe'ẽ: Stevia rebaudiana) pohã ñana rogue po’i mimi, ipoty morotĩ ha lila’íva. Py’a ruru oñemboguejy hag̃ua ha… |
Ka'a yvate (poytugañe'ẽme: Caibaté) ha'ehína peteĩ táva Pindorama retãme, ñembýpe gotyo. Oĩhína tetãvore Rio Grande do Sul-pe. Opyta 487 km táva guasu… |
Ygua niko pe te ka'a roguekuéra ha rokykuéra jaitykuáva, ko te ka'a héra tee hína camellia sinensis, upévare ojehero avei tery térã te ka'ary. Y añónte… |
opaichagua. Ka'avo oipuru Kuarahy mba'erendy mbaretekue hembi'urã okakuaa hag̃ua. Ka'a ha kapi'i oñongatu tesape mbaretekue ha oipuru ku mbaretekue hembi'urã. 2… |
Jaguarete ka'a (karaiñe'ẽme: Carquejilla, lasioñe'ẽ: Baccharis genistelloides) peteĩ ka'avo Amérikaetéva. Hogue ha hakã pyahu oreko mba'épa ojapo ñanembohetia'e… |
térã yvyku'i aty renda oĩva yguasu guýre, 11 metro térã mbykyre y guýre. Ko rendápe oĩ heta pira ha itapoty, ygáu ha ambue ka'a oiko avei ko rendáre.… |
Hovyũ, tovyũ, rovyũ, sa'yky oĩ ko sa'y. Okove peteĩgua opaite sa'y. Techapyrã ka'a ka'aguy togue… |
imba'eguasúva Áfrika ñemúme. Kéñame, ymaguare guive, oñeñemitỹ ha oñeñemu ka'a tykuerã ha ka'a café, ko'ãga oñeñemitỹ avei opaichagua yvoty oñeñemu hag̃ua Európa-pe… |
Guasu (karaiñe'ẽme: Venado) oĩ ko mymba. Guasu okaru ka'a. Mymba heta oĩva. guasu pytã guasu pytã'i guasu vira… |
Mborevi (karaiñe'ẽme: Tapir) oĩ ko mymba tuicha okambúva, ko mymba pysã namomokõiva. Mborevi okaru ka'a ha ambue kapi'i. Pire mborevigua sa'y hũngy.… |
Ka'ay (karaiñe'ẽme: Mate) jey'urã jajapóva ytakúgui, jaitykua ka’yguápe ka'a ku’i ári ha jaipyte takuapípe. Ikatu ñamopohã heve hag̃ua ka’ay.… |
Hu'itĩrã (karaiñe'ẽme: cereales) ha'e ka'avo ku'iva ha ka'a ta'ỹinguéra. Avati Avati mirĩ Avati ku'i Arro Avatipiru ku'i… |
Terere ha’e peteĩ jey'urã ojejapóva ka'a rogue (ilex paraguariensis) ha y ro'ysãgui, ikatúva oñembojehe'a pohã ñanare. Ko ñanary ojeipuru Ñembyamérikape… |
ka'avo hembiaporeko oñemoabue mba'erendy mbaretekue Kuarahy pegua hembi'urã. Ka'a ha kapi'i oñongatu tesape imbaretekue ha oipuru ku mbaretekue hembi'urã.… |
tabaco de Virginia, petén, hierba santa) (Nicotiana tabacum) ha'e peteĩ ka'a oikovéva mokõi aryve, ogaygua solanáseape, oúva Amérika vorekue hakuvévagui… |
mba'e ambuéva ndaha'éi eiratã jaipurúva ave ñamohe'ẽ hag̃ua tembi'u: ka'a he'ẽ (ka'a Paraguáipe ymaite guive yvypóra oipuru) ha aspartamo (mba'e he'ẽ eiratã'ỹre… |
Muã, ysoindy (karaiñe'ẽme: luciérnaga) oĩ ko mymba michĩ. Okaru ka'a. Muã oko ka'aguype. Mymbagua tendy hovy pyhare. Mymba'i ikangue'ỹva, oiko tyryryhápe… |