Gul Bilen
Fünjen sidjen för „Gul Bilen – Wiki Gul Bilen
Maage det sidj „Gul+Bilen“ uun detheer wiki! Luke uk bi a fünjen sidjen.
- Gul, (mo.) gölj (komt faan indogermaans ghel: güül) as en cheemisk element mä det tiaken Au (faan lat. Aurum: „det gul“) an det atoomnumer 79. Hat as en…
Parmales – Synurales – Thallochrysidales Commonskategorii: Gul-brün algen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gul-brün algen …- 11. skööl het uk kööberskööl. Müntmetalen Kööber, 99,95 % Salwer, >99,95 % Gul, ≈99,99 % Commonskategorii: Müntmetalen – Saamlang faan bilen of filmer…
det normool münt tu dun. 1 Krügerrand, gul, föörsidj 1 Krügerrand, gul, ragsidj Commonskategorii: Süüdafrikoonsk Rand – Saamlang faan bilen of filmer…
At Pseudolarix amabilis of Japoonsk Gul-Lerche as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Pseudolarix. Hat hiart tu't famile…
A Girlits of Gul-Girlits (Serinus serinus) as en böös letjen fögelslach uun det famile faan a Finkenfögler (Fringillidae). Hi as nai mä a Kanaarienfögel…- Sitroonengüül Klöörcode: #DFFF00 Neutraal güül Klöörcode: #FFFF00 Gulgüül, Gul Klöörcode: #FFD700 Indisk güül Klöörcode: #F7B600 Güül uun a natüür RAL as…
en klas faan algen an hiar tu di stam faan a Ochrophyta. Jo wurd uk wel gul-green algen näämd. Botrydiales – Mischococcales – Phyllosiphonales – Rhizochloridales…- metal maaget, man det wiar dääg metalen. At begand mä kööber, an do kaam gul an salwer. Am bronse tu maagin, brükt am kööber an tan, an detdiar legiarang…
Austraalien uun di bundesstoot Queensland. Diar wiar iar en wichtagen huuwen för gul an sokerraid. Daalang kem diar föl fräämen, diar det Great Barrier Reef besjük…
eerdööle wäärsfol. Auer diar so föl mä maaget wurd koon, het det uk suart gul. Mä sok böörern wurd jip hööl iinuun a eerd bööret. Faan son böörtürn ütj…- Salwerjil faan 1833 Olympisk medaljen uun gul, salwer an bronse Commonskategorii: Salwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Salwer (sjiisk) Wikibooks:…
näämd wurden. Di nööm komt faan portugiisk kuuplidj, diar uun Ghaana mä gul haneld haa. Volta ment üüb portugiisk soföl üs amkiar.. Di Volta hää trii…
(Serinus canaria), Kanaarienfögel Girlits (Serinus serinus), Gul-Girlits Wiki Commons hää bilen of filmer tu: Finken Wikispecies hää en artiikel tu:…
an san frinj Du Fu (712-770) wiar dön wichtigst lidj uun en tidj, wat det gul tidj faan schineesk dachterei tääld wurt. Hi skreew amanbi ian düüsend dachten…
juarhunert as diar gul fünjen wurden. Man diar jaft'at uk luad, iisen, uraan, eerdööle an kööl. Commonskategorii: Black Hills – Saamlang faan bilen of filmer…- woort brükt, am hanel tu bedriiwen. Det iarst jil wiar wäärsfol metalen üs gul an salwer, oober uk kööber. Jo skul leewen ufwaanj wurd an det wiar amstentelk…
uun't Nuurdelk Is-Sia fangd. Auer kaawiar so jüür as, woort hat uk suart gul näämd. Am kaawiar tu wanen, wurd a Stöören miast slaachtet. Man sant 2014…- Öörtööl nöörig. Aurdat em diar sa fuul me maaki ken, jit dit uk dit suurt Gul. Di Energii iin ön en Brenstof uur üs kWh/m³ meten: Diesel: ~ 10.000 kWh/m³…
- Rian tseesium Tseesium-kristal Commonskategorii: Tseesium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag…
