Kubeleka, lekubuye kwatiwe ngekutsi umhelo noma kukhululeka nabewutitfwele, kungalesikhatsi kuphelakukhulelwa ubeleka umntfwana munye noma ngetulu aphuma esibeletfwenisamake.
Kubeleka | |
---|---|
Kuhlelwa kanye nemitfombolwati yangaphandle |
Ngemnyaka wa-2015 bekubeleke bantfu labalinganiselwa kutigidzi leti-135 mhlabawonkhe. Bantfwana labalinganiselwa kutigidzi leti-15 batalwa ngembi kwemaviki lange-37 sekukhulelwa, ngalesikhatsi labangu 3 kuya ku-12% batalwa sekundlule emaviki lange-42. Emaveni lesekatfutfukile bantfu labanyenti babelekela etibhedlela, ngalesikhatsiemaveni lasatfutfuka bantfu labanyenti babelekela emakhaya basitwa ngumuntfu lomdzala wendzawo lobelekisako.
Indlela lejwayelekile yekubelekangulena yekukhipha umntfwana ngesitfo sangasese. Lendlela ifaka ekhatsi tinyatselo letintsatfu temhelo: nekufinyela kanye kube netinhlungu nasivulekako, kwehla kwemntfwana nekubeleka lomntfwana, nekuchilitaukhiphele ngaphandle indlu yemntfwana. Lesigaba sekucala sitsatsa emahora lalishumi nakubili kuya kulishumi nemfica, sigaba sesibili sitsatsa imizuzu lengemashumi lamabili kuya kumahora lamabili, kantsi sinyatselo sesitsatfu sitsatsa imizuzu lesihlanu kuya kulengemashumi lamatsatfu. Lesigaba sekucala sicala ngekutsi kusike esinyeni netinhlungu ecolo letitsatsa sigamu semzuzu bese buyabuya lobuhlungu njalo ngemuva kwemizuzu lelishumi kuya kulengemashumi lamatsatfu. Letinhlungu letisikako tiba buhlungu ngemandla futsi tisondzelane ngekuhamba kwesikhatsi. Ngalesikhatsi sesigaba sesibili kutawuvakala kuchiliteka kanye netinhlungu temhelo. Kusigaba sesitsatfu kwentsambo yenkhaba kuvamise kunconywa. Tindlela letinyenti letihlukene tingasita ekudzambiseni tinhlungu njengemasu ekwehlisa emaphaphu, ema-opioids, kanye nekushikisha umgogodla.
Bantfwana labanyenti nababelekwa kuphuma inhloko kucala; nomakunjalo, 4% beta ngetinyawo kucala noma tibunu kucala, lekubitwa ngekutsi ngekuvundla. Ngalesikhatsi uphetfwe ngumhelo ungakwati kudla nekuhamba ngendlela lofuna ngayo, kuchilita akukavumeleki ngalesikhatsi sesigaba sekucala noma ngalesikhatsi kuphuma inhloko, kanye nekujova akukavumeleki. Ngalesikhatsi kujutjwa kuvulwa sikhalakulembobo yangasese, lekubuye kwatiwe ngekutsiyi-episiotomy, kujwayelekile kantsi akudzingeki kangako. Nga 2012, kubeleke bantfu labalinganiselwa ku-24 wetigidzi ngekutsi bahlindvwekujutjwe esuswini lekutsiwa yisiza. Isiza inganconywa uma ngabe umuntfu abeleka emawele, kunekucindzeteleka kwemntfwana, noma eta afulatsela. Lendlela yekubeleka ingatsatsa sikhatsi lesidze kutsi uphole uma usebentise yona.
Umnyaka ngamunye tinkhinga letiphatselene nekubeleka kanye nekukhulelwa tiba yimbangela yekushona kwalabalinganiselwa ku 500,000 ngemnyaka, tigidzi letingu-7 tabomake baba netinkhinga letimbi letitsatsa sikhatsi lesidze, kantsi tigidzi letinge-50 tabomake baba nemitselela lengasimihle yemiphumela yetemphilo ngemuva kwekubeleka. Lokunyenti kwaloku kwentekaemaveni lasatfutfuka. Kungahambi kahle lokunyenti kufaka ekhatsi kuphatamiseka kwemhelo, kopha ngembi kwekubeleka, eclampsia , kanye nekusuleleka nge-postpartum. Tinkhinga letiba khona emntfwaneni tifaka ekhatsi kutalwa ne-asphyxia.
This article uses material from the Wikipedia SiSwati article Kubeleka, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Content is available under CC BY-SA 4.0 unless otherwise noted. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki SiSwati (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.