Napoleon I Bonapart (ital.: Napoleone Buonaparte — oficialine nimi vhesai 1796, franc.: Napoléon Bonaparte ; sünd.
15. eloku 1769, Ajaččo, Korsik, Francii — kol. 5. semendku 1821, Longvud, Ph. Jelenan sar', Britanine imperii) oli francijalaine sodamez' da politine lider, sodadiktator, Francijan imperator (18.05.1804 — 6.04.1814, 20.03 — 22.06.1815), pani nügüdläižen Francijan valdkundan alusid. Ühten aigan oli Italijan kunigahan (1805−1814), Šveicarijan konfederacijan mediatoran (1803−1813) da Reinan konfederacijan protektoran (1806−1813).
Napoleon I Bonapart | |
kors.: Napulione Buonaparte | |
nimi sündundan jäl'ghe: | kors.: Napulione Buonaparte |
---|---|
radmižen toižend: | politikanmez', riigimees, ohvitser, kunsti ja vanavara kogumine, keiser, suverään, militant, military leader, monarh, army officer |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | Prantsusmaa Esimene Vabariik[d][12][13][14] |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | Longwood House[d], Saint Helena[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][5] |
tat: | Carlo Bonaparte[d][16] |
mam: | Maria-Letizia Bonaparte[d][16] |
avtograf: |
|
Napoleon I Bonapart VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Vozil 1784−1785 Napoleon openui Parižan sodaškolas artilleristaks. Služi Francijan armijas, i vl 1796 panihe händast armijan jenaralaks da Italižen kampanijan pämeheks. Vodel 1797 se lopihe satusekahašti Francijan i Bonapartan täht, ühten aigan hän propagandirui ičeze sodasatusid lehtesiden kal't. Vn 1798 oli pandud Francijan tazovaldkundan Angližen armijan päkäsknikan, i Francijan sodaväged tegiba avantürine matk Egiptha. Vn 1799 kül'mkus Bonapart sädi kumaidust valdkundas, kändihe Francijan üks'päižeks ohjandajaks.
Matkan Venämaha jäl'ghe Bonapartan sodaväged tirpiba surt vajagut. Pätajan Rahvahiden Toran aigan (vn 1813 reduku) läz Läipcigad Napoleon tirpi kilad, hänen imperii čihozi. Vn 1814 keväz'kus Venäman da Prussijan koalicii tuli Parižha. Jäl'ghetulii — Lüdovik XVIII-kunigaz, oti valdištint Burbonoiden restavracijan aigan.
Napoleonan ohjastusen päjäl'guz om valdkundan sauvond, ei ole sodamatkad, ned vaiše abutiba levitada uzid mel'pidegid. Käskused oliba kodificiruidud ühtheze ezmäižen kerdan Rimalaižen imperijan aigaspäi, nügüd'aigaine openduz da sijaline administracii, ičezkaluišton oiktused i tazooiktuz Evropadme augotadas sil aigalpäi. Francijan valdkundbankan aluz om pandud vl 1800.
Oli naižiš kaks' kerdad. Üks' poig sündui kahtendes naimiželos, toižed kaks' poigad oliba illegitimižil.
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Napoleon I Bonapart, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.