Napoleon I Bonapart

Napoleon I Bonapart (ital.: Napoleone Buonaparte — oficialine nimi vhesai 1796, franc.: Napoléon Bonaparte ; sünd.

15. eloku 1769, Ajaččo, Korsik, Francii — kol. 5. semendku 1821, Longvud, Ph. Jelenan sar', Britanine imperii) oli francijalaine sodamez' da politine lider, sodadiktator, Francijan imperator (18.05.1804 — 6.04.1814, 20.03 — 22.06.1815), pani nügüdläižen Francijan valdkundan alusid. Ühten aigan oli Italijan kunigahan (1805−1814), Šveicarijan konfederacijan mediatoran (1803−1813) da Reinan konfederacijan protektoran (1806−1813).

Napoleon I Bonapart
kors.: Napulione Buonaparte
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

kors.: Napulione Buonaparte
ital.: Napoleone di Buonaparte

radmižen toižend:

politikanmez', riigimees, ohvitser, kunsti ja vanavara kogumine, keiser, suverään, militant, military leader, monarh, army officer

sündundan dat:

15. eloku 1769(1769-08-15)[1][2][2][3][4][5][6][7][8]

sündundan sijaduz:

Ajaccio[d], Prantsusmaa kuningriik[d][9][10][11][5]

valdkund:

Napoleon I Bonapart Prantsusmaa Esimene Vabariik[d][12][13][14]
Napoleon I Bonapart Prantsuse esimene keisririik[d]
Napoleon I Bonapart Prantsusmaa kuningriik[d]

kolendan dat:

5. semendku 1821(1821-05-05)[1][2][2][3][4][15][5][6][7][8] (51 vot)

kolendan sijaduz:

Longwood House[d], Saint Helena[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][5]

tat:

Carlo Bonaparte[d][16]

mam:

Maria-Letizia Bonaparte[d][16]

avtograf:

Napoleon I Bonapart

Napoleon I Bonapart Napoleon I Bonapart VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
    Napoleon I Bonapart Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Biografii da ohjastuz

Vozil 1784−1785 Napoleon openui Parižan sodaškolas artilleristaks. Služi Francijan armijas, i vl 1796 panihe händast armijan jenaralaks da Italižen kampanijan pämeheks. Vodel 1797 se lopihe satusekahašti Francijan i Bonapartan täht, ühten aigan hän propagandirui ičeze sodasatusid lehtesiden kal't. Vn 1798 oli pandud Francijan tazovaldkundan Angližen armijan päkäsknikan, i Francijan sodaväged tegiba avantürine matk Egiptha. Vn 1799 kül'mkus Bonapart sädi kumaidust valdkundas, kändihe Francijan üks'päižeks ohjandajaks.

Matkan Venämaha jäl'ghe Bonapartan sodaväged tirpiba surt vajagut. Pätajan Rahvahiden Toran aigan (vn 1813 reduku) läz Läipcigad Napoleon tirpi kilad, hänen imperii čihozi. Vn 1814 keväz'kus Venäman da Prussijan koalicii tuli Parižha. Jäl'ghetulii — Lüdovik XVIII-kunigaz, oti valdištint Burbonoiden restavracijan aigan.

Ohjastusen znamoičend

Napoleonan ohjastusen päjäl'guz om valdkundan sauvond, ei ole sodamatkad, ned vaiše abutiba levitada uzid mel'pidegid. Käskused oliba kodificiruidud ühtheze ezmäižen kerdan Rimalaižen imperijan aigaspäi, nügüd'aigaine openduz da sijaline administracii, ičezkaluišton oiktused i tazooiktuz Evropadme augotadas sil aigalpäi. Francijan valdkundbankan aluz om pandud vl 1800.

Kanz

Oli naižiš kaks' kerdad. Üks' poig sündui kahtendes naimiželos, toižed kaks' poigad oliba illegitimižil.

Homaičendad

Tags:

Napoleon I Bonapart Biografii da ohjastuzNapoleon I Bonapart Ohjastusen znamoičendNapoleon I Bonapart KanzNapoleon I Bonapart HomaičendadNapoleon I BonapartBritanine imperiiFranciiFrancijan kel'Italijan kel'Korsik

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

Lurkmore.toVenan flagKitaiSamai SolunaSTSSaha TazovaldkundMarakaiPakistanSakramento (Kalifornii)Rugärv.fjSumqayitMark TvenSklodovskaja-Küri MarijaVaugedvenämaŠagonarDubaiBalling NoraUz' JorkArtut'HančžouEzmärgEfiopiiBuharestKöl'nKarjalan Tazovaldkundan lidnadNikolajev (Nikolajevan agj, Ukrain)Synodontis pardalisPalatoi luguSuviamerikUgandTaksami ČunerHošiminKäziMekkAnglijan kel'KarakasKipinäMozilla FirefoxBudapeštThimphuTogoAlbanijan valdkundznamAlžirUran (planet)Slovenijan kel'1. AigkirjEzmäine mail'man voinKrasnodar (futbolklub)RedukuSahar (rahvahatoi ma)TurkanmaNižuŠkolEvropOhanskPuškin (lidn)Alaman kel'AmmanNovoaltaiskVepsläižed (kirj)MariReikjavik🡆 More