Elleesilbâ: Algâaamnâs

Kolle ← Elleesilbâ → Tallium Cd ↑ Hg ↓ Cn       Ubâ tavlustâh
Almoliih ääših
Nommâ	Elleesilbâ
Tubdâldâh	Hg
Oornigloho	80
Luokka	meetaal
Laigos	d
Juávkku	12
Ráiđu	6
Saahâdvuotâ	13,534 · 103 kg/m3
Ivne	vielgâd, meetaallâš kildem
Kavnâmihe	ovdâhistorjá
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)	200,592
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)	150 (171) pm
Kovalentsuonjâr	149 pm
Van der Waals suonjâr	155 pm
Orbitaalrááhtus	4f14 5d10 6s2
Elektroneh elektronkoorâin	2, 8, 18, 32, 18, 2
Hapittemlovoh	+I, +II
Kristalrááhtus	romboedrisâš
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi	kolgos
Suddâmčuogâstâh	234,25 K (−38,9 °C)
Tuoldimčuogâstâh	629,85 K (356,7 °C)
Suddâmliegâsvuotâ	2,29 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ	59,11 kJ/mol
Jienâ liähtu	1451,4 m/s 20oC K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ	1,9 (Pauling ciäkkádâh)
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet	0,14 kJ/kg·K
Šleeđgâsirdem	1×106 S/m
Liegâsvuođâsirdem	10,3 W/(m·K)
CAS-nummeer	7439-97-6
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust

Ton kemiallâš merkkâ lii Hg (läättinkielân hydrargyrum) já oornigloho 80. Elleesilbâ lii ereslágán ko maaŋgah eres meetaallâš algâamnâseh, tastko ton suddâmčuogâstâh lii vyeligâš, −38,9 °C. Tot meerhâš tom, ete tot lii kolgos tupeliegâsvuođâst já normaal áimuteddust. Eres metalleh, moi suddâmčuogâstâh lii alda tupeliegâsvuođâ láá cesium, frankium, gallium já rubidium. Elleesiilbâ ivne lii ränislágán já tast lii kildem, mii lii tijpâlâš metalláid.

Elleesilbâ lii aanoost ruukitooimâst, patterijn, pänituovŋâsijn sehe liegâsvuotâ- já teedâmittárijn. Tot lii kuittâg mirhâlâš lusismeetaal ađai ton talhâstieđâlâš váiguttâsah láá ulmui háituliih. Eromâšávt lievlân tot lii varâlâš. Ton mirhâlâšvuođâ tiet viggeh kavnâđ eres čuávdusijd ton sajan já ovdâmerkkân kumeštâsmittárijn elleesiilbâ ij innig uážu kevttiđ motomijn riijkâin.

Elleesilbâ kávnoo eennâmkoorâst uáli uccáá, ton uási eennâm massaast lii 0,08 miljovnáduási. Tehálumos elleesiilbâ käldee lii šelisruopsis sinooper (α-HgS). Elleesiilbâ sulfideh iä laggân čáácán, já tondiet toh láá ulmui prinsiiplávt varâttemeh.

Elleesilbâ tiättoo ovtâstuvâin hapittemlovoiguin +I já +II. Ton olgoelektroneh láá 6s-orbitaalist, nuuvt ete elleesiilbâst ij pyevti leđe vááijuv 5d-orbitaal, ige tot tondiet kuulâ sirdâšemmetalláid, veikâ ložžâsub miäruštâllâm mieldi tot puávtáččij kuullâđ.