Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan.
Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
Sámegielat leat gielat maid sámit hállet. Sámegielat gullet urálalaš gielaid suopmelaš-ugralaš gielaide. Sámegielat, nuortamearasuopmelaš gielat ja mordvagielat gullet oarjeurálalaš gielaide. Rádjá joavkkuid gaskkas manná davvisámegiela ja anárašgiela gaska. Justa daid gielaid gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.
Sámegielat juhkkojuvvojit guovtti jovkui, oarjesápmelaš ja nuortasápmelaš joavkkuide. Davvisámegiela ja anárašgiela gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.
Buot sámegielat leat áitatvuloš gielat, muhto erenomážit ubmi-, biđon ja darjjesámegielat leat hui lahka jávkama.
Norgga vuođđolága mielde sámegielas lea virggálaš stáhtus 12 gielddain: Deanus, Gáivuonas, Guovdageainnus, Kárášjogas, Unjárggas, Porsáŋggus, Loabágis, Divttasvuonas, Snoasas, Raavrevijhkes, Aarbortes ja Plassjes. Čiehča vuosttaš gieldda gullet davvisámegiela giellaguvlui, Divttasvuotna fas julevsámegiela guvlui, ja maŋimus njealje gieldda lullisámegiela giellaguvlui.
Bealli Suoma 9 350 sámis máhttet sámegiela. Suomas hállojuvvo davvisámegiella, anárašgiella ja nuortalašgiella, main anárašgiella dušše Suomas. Buoremus dilli lea davvisámegielas, mii ii leat seamma áitatvuloš go eará sámegielat. Anárašgiela dilli lea vehá buoret go nuortalašgiela, dan dihte go anárašgielat giellabeassedoaibma lea joatkašuvvan guhkit áiggi. Suomas sámiid ruovttuguovllus ássi sámiin lea leamaš riekti geavahit sámegiela virgeolbmuiguin jagi 1992 rájes, muhto virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu baicce geavahuvvojit jorgaleaddjit ja dulkkat.
Suoma sámiid ruovttuguovllus (Ohcejoga, Anára ja Eanodaga gielddat ja Soađegili gieldda davvioassi) mánáin lea riekti lohkat vuođđoskuvllas ja logahagas sámegiela eatnigiellan, váljaávnnasin dahje eaktodáhtolaččat. Dasa lassin giella oahpahuvvo maid ruovttuguovllu olggobealde Oulus, Roavvenjárggas ja Soađegili girkogilis. Sámegiela lea vejolaš čállit studeantadutkosis eatnigiellan. Vuosttas háve dát dáhpáhuvai jagis 1994.
Sámit leat ain juo guovttegielagat, mii dárkkuha dan, ahte sii hállet sámegiela lassin riikkaid váldogiela. Suomas skuvllain oahpahuvvo davvisámegiela lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii, vaikke eanas oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegielat oahpahusa birrasis leat Suomas sullii 500 oahppi, geain 150 ožžot oahpahusa (davvi-, anár- dahje nuorta-) sámegillii. Váldooassi oahpahusas dáhpáhuvvá 1–6-luohkáin.
Suomas golbma universitehta fállet sámegiela oahpahusa. Oulu universitehta Giellagas-instituhtas lea vejolaš studeret sámegiela váldoávnnasin. Oalgeávnnasin sámegiela lea vejolaš studeret Helssega universitehtas ja Lappi universitehtas.
Ruošša beale sámiin dušše sullii 40% máhttet sámegiela. Ruoššas lea hui unnán doarjja sámegielaide. Virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu iige geaidnogalbbain dihtto sámegiella. Gielddasámegiella oahpahuvvo veháš skuvllain vieris giellan. Áhkkilsámegiella lea jo jáddan juovlamánus 2003, go maŋimuš eatnigielahálli Marija Sergina jámii. Darjjesámegiella lea hui áitatvuloš ja dan hállá eatnigiellan vuollel 10 olbmo, geain nuoramus lea riegádan jagis 1937.
Urálalaš gielain dábáleamos morfologalaš proseassa lea suffikseren: Gehčosat lasihuvvojit máddagii. Gielain ii leat genus dahje grammatihkalaš sohkabealli, iige sojahanklássa, dego omd. dárogielas lea. Daid sajis sámegielain lea máttaklássat: Suffivssaid hápmi lea máttaklássas gitta. Cealkaga frásat leat huksejuvvon nie, ahte frása oaivi, sátni, mii mearrida gos frása sáhttá leat cealkkagis, lea frása loahpas. Dan dihte sámegielain leat eanet postposišuvnnat go preposišuvnnat.
Áhčči min sámegillii sámegielain.
Glottolog: Sámi gielladutkama ibilografiija
Urálalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | bihtánsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | hantigiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | nganasanagiella | niitomarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungáragiella | vatjagiella | várremarigiella | vepsägiella | võrogiella
This article uses material from the Wikipedia Sámegiella article Sámegielat, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisdoalu sáhttá geavahit liseanssain CC BY-SA 4.0, jus ii boađe eará diehtu. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Sámegiella (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.