Eččotulokset
Wikis Wikipedii on sivu nimel "Tehniekku". Kačo sežo toizii eččotuloksii.
Tehniekku tarkoittau metoudoi, kudamil ristikanzu vaikuttau omassah ymbäristöh da käyttäy sidä omassah hyväkse. Sit muvvos kui tehniekkua on opastettu... |
30. sulakuudu Carl Friedrich Gauss – oli germuanilaine matematikku, tehniekku, fizikku, tiähtientiijustelii da geodezistu. 23. talvikuudu Aleksandr I... |
245 päiviä. 1777 Carl Friedrich Gauss – oli germuanilaine matematikku, tehniekku, fizikku, tiähtientiijustelii da geodezistu. 1883 Édouard Manet oli frantsielaine... |
tiedomies-luonnontutkii 23. tuhukuudu Carl Friedrich Gauss — germuanien matematikku, tehniekku, fizikku 2. kevätkuudu Nikolai I — ven’alaine suari 26. kylmykuudu Adam... |
estounielaine prezidentu 1855 Carl Friedrich Gauss — germuanien matematikku, tehniekku, fizikku 1880 F’odor Glinka — ven’alaine runoilii da kirjailii... |
канал) on telekanualu Ven'an Federatsiis. Telekeskus sijaiččou Ostankinon Tehniekku Keskukes lähel Ostankinou. Enzimäzel kanualul on 250 000 000 telekaččojia... |
Animacii (lat. animatio, elävöittämine) on tehniekku, kudamas kino todevutetah kuva kuval. Animacien voibi luadie kuvuamal fil'male piirrettylöi kuvii... |
Braunšveig – 23. tuhukuudu 1855 Göttingen) – oli germuanilaine matematikku, tehniekku, fizikku, tiähtientiijustelii da geodezistu. Händy pietäh matematikoin... |
sulakuudu (1777) — Carl Friedrich Gauss, germuanilaine matematikku, tehniekku, fizikku, tiähtientiijustelii da geodezistu. vie... 1. sulakuudu (1993)... |
Internet (kategourii Tehniekku) Internet on muailmanlajuine tiedoverko, kudai yhtistäy paikallizet tiedoverkot toine toizeh. Internet ei ole yksi tiedoverkolois, a nimitys tarkoittau... |
Pal’l’aine (kategourii Tehniekku) Pal’l’aine (karjalakse vie vazaraine) on pieni pal’l’u, ruadobruja, kudamal iškietäh nuagloi, hallatah midätah. Pal’l’azii enimyölleh luajitah teräsravvas... |
Polkupyörä (kategourii Tehniekku) Polkupyöry (pyöry) (vahnu frantsien kieli vélocipède, latinan kieles vēlōx ravei da pēs jalgu) on ajonevvo rattahienke, kudai ajau ristikanzan lihaksien... |
Nuaglu (kategourii Tehniekku) Nuaglu on vehkeh kiinittämizeh niškoi. Nuaglas on varzi da piä, da terävy n’okku. Nuaglua käytetäh eri čuastiloin, enimyölleh puuhizien, toine toizeh kiinittämizes... |
Kirves (kategourii Tehniekku) Kirves on ruadobruja leikkuamizeh, kuadamizeh da halgomizeh niškoi. Sidä käytetäh meččyruadolois. Ennevahnas kirves oli puaksuhkäytettävänny vilunnu oružannu... |
Motoranke veneh (kategourii Tehniekku) Motoranke veneh libo kuateri (angl. Cutter) on kaikkien laivoin pienin. Niidy käytetäh ihan ku suurien laivoin mugah: voibi niilöil vediä vetty myö rahvastu... |
Kaivandukoneh (kategourii Tehniekku) Kaivandukoneh (lat.excavo-taltatan, otan) – perusmalli muansiirdökonehii kauhanke. Piätarkoitukse on muan kaivandu (mäinainehii, hyödykaivannoksii) da... |
Gaikkuavain (kategourii Tehniekku) Gaikkuavain on ruadobruja gaikkoin, boltoin da toizien čuastiloin kierdämizeh niškoi. Gaikkuavaimes sen yksi huuli on liikkuju. Gaukkiavaimii luajitah... |
Punotalttu (kategourii Tehniekku) Punotalttu libo otv’ortku on raudusepän ruadobruja, kudaman vuoh kierretäh pindah libo iäre otetah vintupindazii kiiniteksii. Punotaltas on varzi da terä... |
Plita (kategourii Tehniekku) Plita - on keitändy da pertinlämmittäi laiteh. Plital voibi keittiä syömisty. Plital on metallupiälys kanforkoinke, on duhovku, kus suau havvuttua syömizty... |
Pölynimii (kategourii Tehniekku) Pölynimii da nygöi jo puaksumbi sanotah pölynimuri, kudai keriäy kaikil piälyksil pölylöi da reduloi. Pölynimuri ilmanimendän vuoh keriäy huavozeh reduloi... |