Andora

Andora es mikri lande de sudi Europa.

Andora GeografiaEuropa → Andora

Li chef-urbe es Andorra la Vella.

Andora (Principat d'Andorra)
Flage de Andora (Principat d'Andorra)
Situatione de Andora (Principat d'Andorra)
Chef-urbe Andorra la Vella
Maxim grandi urbe Andorra la Vella
Chefe de state {{{chefe de state}}}
Lingues Katalanum
Area 467 km²  
Populatione 81.222 (2006)
Monete Euro ()
Tempe-sone CET (UTC+1) e CETS (UTC+2)
Andora
Tristaina de Baix

Historie

En 806 Andora es autonomi prinsipate del Karolingiani Imperie, tum es ke dependa nur del Emperere.

Kun li feudalitate li lande devenid subjekte de lukte inter li episkopes de La Seu d'Urgell en li Comtate de Katalunia e li fransi komtos de Castelbon, pos de lon heredieres li komtos de Foix.

En 1278 li du sinioros did fa uni pareatge kel pozad li prinsipate sub protekto de du ko-prinsos : li episkopo de La Seu d'Urgell e li komto de Foix. Kand li komto de Foix Enric III de Navarra devenid Henri IV de Fransia li du ko-prinsos did es li episkopo de La Seu d'Urgell e li rego de Fransia.

Kun li Republike li fransi presidentes devenid ko-prinses de Andora.

La dobli suveranitate permesed de mantena el Consell de les Valls d'Andorra / Konsilo del Valeies, li parlamente del lande, uni ek li plu ansieni en li monde.

Dunke li ko-prinsos fad li governo e li parlamente li legislativi povo.

En 1982, kun l'akorde del du ko-prinses li parlamente did elekte uni governo e en 1992 blid skripte novi Konstiutione.

On muss rekonosa ke depos li yares 1970 li du ko-prinses akseptad omnes li proposes del Consell de les Valls.

Nunim

Li ofisiali lingue del lande es Katalanum ma omnes li skoles es en Fransum o Spanum kun, kelki foyes kelki hores de Katalanum.

On muss sava por komprena ke li andoranes es minoritari en Andora. La majoreso es un ensemble de fransianes, spanianes e indianes de India.

Talim por mantena li identitate del lande li lege de siutadaneso exija ke por deveni andorane uni persone muss did have lun avo o ava ja residente en Andora e sertim anke lun du patres.

Nota de lingue

Katalanum es ofisiali lingue ma li presisi dialekte de Andora es li dialekte del comarca de Lleida vor es La Seu d'Urgell. Lentim li dialekte de Barselona prenda li loke del lokali Katalanum en li ofisiali testes.

Exemplim li maskli artikle de Lleida e Andorra es "lo" e plu e plu li testes have li barseloni artikle "el".

Samim al plural li teste have ofte li artikle "els" kom a Barselona insted li artikle "los", autenti andori.


Landes de Europa
AlbaniaAndoraArmenia2Aserbaijan1AustriaBelarusBelgiaBosnia e HertsegovinaBulgariaChekiaDaniaEstoniaFinlandeFransiaGeorgia1GermaniaGrekiaHungariaIrlandeIslandeItaliaKasakstan1Kiprus3KosovoKroatiaLatviaLiechtensteinLituaniaLuxemburgiaMaltaMoldovaMonakoMontenegroNederlande • Nordi Makedonia • NorvegiaPoloniaPortugalRumaniaRusia1San MarinoSerbiaSlovakiaSloveniaSpaniaSuediaSuisiaTurkia1UkrainaUnionati RegiaVatikan Urbe

Nonrekognit landes: Abkasia • Nagorno-Karabak2 • Sud Osetia • Transnistria • Turki Republike de Nordi Kiprus2 3

Geografial notes: (1) Partim in Asia; (2) Totim in Asia ma havent sosiopolitikal konektiones kun Europa; (3) Turkia es li soli lande kel rekogni Nordi Kiprus. Vida: Disputo de Kiprus

Tags:

Europa

🔥 Trending searches on Wiki Novial:

FransiaGlobasaSpanumJeanne d’ArcNamibiaBosnia e HertsegovinaBrasilKomorosJuneTempe-soneKomputal sientieBenedicta Boccoli1901KiyevLituaniaTeatreReunionGrekiaBarbadosBagdadBoliviaAnglumNigerPersanumMiniIslameChadBudapestYemenLeipzigRusumSarajevoLuxemburgumMie PrefektureNovial Lexike (1930)1930BangkokJohann Friedrich Wilhelm Adolf von BaeyerFilosofiaElektroneBudismeBibleBulgariaAlbaniaMalgrat de MarEuropaBerlinChinumGrenadaKirgistanAstrologiaFisikeGermanumLinguistikeGolda MeirNovi Selande1955EsperantoBavariaKosta RikaMedisineKasakstanMolekulal biologia1920Illinois🡆 More