Arheoloogia: Mineviku uurimine läbi ainelise kultuuripärandi

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku.

Arheoloogia: Ajalugu, Pilte, Vaata ka
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias
Arheoloogia: Ajalugu, Pilte, Vaata ka
Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal

Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda.

Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.

Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.

Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust.

Eestis on arheoloogiapärandi kaitse reguleeritud Muinsuskaitseseadusega. 2022. aasta seisuga oli kaitse alla võetud 6716 arheoloogiamälestist.

Arheoloogia: Ajalugu, Pilte, Vaata ka
Mikroskoobi foto on tehtud kitsekarvast, mis on pärit pakkekanga proovist. Pildil on hästi näha karva säsikanali muster. Pakkekangas on 14. sajandi kaubalaevalt, mis leiti Tallinnast Lootsi tn 8. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas tekstiili konserveerimistööde käigus mikroskoobiga Olympus BX51 suurendusega 200 korda.

Ajalugu

Arheoloogia: Ajalugu, Pilte, Vaata ka 
piibuvarred

Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.

Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871. aastast alates.

Arheoloogia: Ajalugu, Pilte, Vaata ka 
Pilt pärineb võrdluskogust arheoloogilise hambakivi uurimiseks. Selleks vaadeldakse taimi, loomi ja seeni seestpoolt, et nende omapärasusi paremini tunda, kui neid peaks arheoloogilistes proovides kohtama. Sellel pildil on jõhvikatükk. Pilti on töödeldud TI-ga, et kvaliteeti ja värve parandada.

Pilte

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Tags:

Arheoloogia AjaluguArheoloogia PilteArheoloogia Vaata kaArheoloogia ViitedArheoloogia KirjandusArheoloogia VälislingidArheoloogiaAjalooteadusMuistisÜhiskond

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Aleksandr LitvinenkoVõimsusEsilehtKelly SildaruJukagiiridTõde ja õigusPutukadMaailma rahvaarvTimo LõhmusMika KeränenEuroopa LiitRoomajadFranz Malmsten juuniorKuubaHarilik luuderohiSookurgLauri HussarÕnne 13IlvesÖeldisKevade (film)Tallinna lennujaamJuugendLuukas Kristjan IlvesTiit SukkEesti järvedLendoravMargus TsahknaIgor GräzinRobert RoolTõnu ÕnnepaluVikipeediaMarie UnderJutumärgidTulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011Erakond Eesti 200AustriaVulkaanVõruRebaneLeopardEstonia katastroofPeterburiVähilaadsedNeutrofiilFotosünteesPäikeOtt SeppIvo LinnaJohannes VedruVesikirpJüri ParijõgiTallinna linnavolikoguEesti saaredVööthuul-sõrmkäppKanadaSuur neljapäevRaud2023. aasta Riigikogu valimisedImetajadMaleIslandEesti haldusjaotusKaelkirjakHiinaLinnudKristiina RossKarl AstPuupuhkpillid🡆 More