Kororā

Ko te Kororā he manu moana itiiti. Mā tonu te uma, te poho, he ōrangi kākonu te pane me te tuara. Ko Eudyptula minor te ingoa pūtaiao. Ko te Little Blue Penguin te ingoa reo Pākehā.

Kororā
Kororā
Conservation status
Least Concern
Scientific classification
Mātāmuatanga:
Animalia
Pori:
Chordata
Pūtoi:
Aves
Pūtoi:
Sphenisciformes
Whānau:
Spheniscidae
Puninga:
Eudyptula
Momo:
E. minor
Binomial name
Eudyptula minor
(J.R.Forster, 1781)

Ahakoa huri koe ki hea i te ao nei, kāore e kitea he pakihoe iti ake i te Kororā o Aotearoa. He āhua tohunga tonu te kororā ki te ruku kai māna. I a ia e kau ana i te mata o te wai, ruku atu ai ia i ngā kai pērā i te wheke me ngā ika pakupaku kei raro noa iho i a ia. Ka āhua rua tekau hēkena pea e ruku kai ana māna, kātahi ka puea ake. I ētahi wā ka haere te kororā i tētahi rāngai ika, kātahi ka kohakina tētahi. He wā anō ka ruku atu i ngā wai hohonu tonu ki te hopu ika māna - arā, ka āhua whitu tekau mita pea te hohonu o tana tirikohu atu. Ka taea e te kororā te noho atu ki te moana mō ētahi wiki, me te moe atu anō hoki ki reira.

Kau haere ai ngā kororā i ngā tai e whā o te motu. Mai i te marama o Here-turi-kōkā ki Poutū-te-rangi, ka tau ki uta, he whakaputa uri te kaupapa. I taua wā anō, ka tau mai te Kororā ki ngā takutai moana o Aotearoa, o Wharekauri, o ngā wāhi ki te tonga o Ahitereiria hoki, whakaputa uri ai.

Atu i te kororā, tekau mā rua atu anō ngā momo pakihoe ka kitea e kau haere ana i ngā tai o Aotearoa.

Tohutoro

  • Robertson, C J R. (Etita), 1985. Reader's Digest Complete Book of New Zealand Birds. Poihākena: Reader's Digest.
Ngā Manu o Aotearoa
Manu ngahere:   Hihi • Huia • Kāhu • Kākā • Kākā o Nōpoke • Kākāpō • Kākāriki • Kārearea • Kea • Kererū • Kiwi • Koekoeā • Kōkako • Korimako • Mātuhituhi • Miromiro • Moa • Mohua • Ngirungiru • Pīpipi • Pīpīwharauroa • Pīwakawaka • Pīwauwau • Pōpokotea • Riroriro • Ruru • Takahē • Tauhou • Tieke • Toutouwai • Tītitipounamu • Tūī • Weka • Whēkau
Manu moana:   Amokura • Hākoakoa • Hoiho • Kororā • Kōrure • Ōi • Pakahā • Pararā • Pokotiwha • Ranguru • Takahikare • Toanui • Toroa (Motu Ihupuku) • Toroa ingoingo • Toroa (mokepūihi) • Toroa pango • Tākapu • Tītī • Tītīwainui
Manu ki tātahi:   Huahou • Karoro • Kawau • Kōtare • Kūaka • Kūkuruatu • Matuku moana • Matuku tai • Ngutu pare • Pohowera • Tara • Taranui • Tarāpunga • Tōrea • Tōrea pango • Tuturuatu
Manu waimāori:   Kakī • Kōtare • Kōtuku • Kōtuku ngutupapa • Kuruwhengi • Pārera • Pāteke • Poaka • Pohoriki • Pūtangitangi • Whio
Manu repo:   Hūrepo • Koitareke • Kōtātā • Pūkeko • Pūtoto
Manu ngaro:   Huia • Kākā o Nōpoke • Mātuhituhi • Moa • Whēkau

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki Māori:

TaranakiTom Holland1990Pakanga Tuarua o te Ao2013Zagreb1635Tāone1649J. R. R. TolkienHau Kāinga/Pūranga2020KupeMohikauIngarangiAotearoacvydbTe WaharoaKōrea-ki-te-rakiKanaharaAotearoa TuatahiRautau 18MāriTe Whanga-nui-a-Tara1052Hīraka20121231Frans Hals19001575Irirangi Te Motu1150WaroBriar Grace-SmithKotahitangaAndalusiaNajafSuwon27 Pipiri2024PāpatoheInitonīhiaTiamanaArohaWiki CommonsKirīnirangiAndy WarholReo HīperuGeorge GippsRaukahikateaKaiana🡆 More