Barbados

Barbados on Kariibi mere idaosa riikidest suurima rahvastikutihedusega. Riik kuulub Rahvaste Ühendusse.

Barbados inglise Barbados
Barbadose lipp Barbadose vapp
Juhtlause	Pride and Industry ('uhkus ja tööstus')
Riigihümn	In Plenty and In Time of Need
Pealinn	Bridgetown
Pindala	439 km²
Riigikeel	Inglise
Rahvaarv	303 431 (2023)
Rahvastikutihedus	691,2 in/km²
Riigikord	Parlamentaarne vabariik
President	Sandra Mason
Peaminister	Mia Mottley
Iseseisvus	30. november 1966
SKT	4,797 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	16 356 $ (2017)
Rahaühik	Dollar (BBD)
Ajavöönd	Maailmaaeg −4
Tippdomeen	.bb
Telefonikood	1-246

Barbadose nimi tuleneb portugalikeelsest sõnast "as barbadas", mis tähendab 'habetunud'. Sõna tähendust on seostatud saarel kasvavate põliste viigipuude või habet kandnud põlisasukatega.

Barbadose saar kuulub Väikeste Antillide hulka ja asub 434,5 kilomeetrit Venezuela rannikust kirde pool. Barbadosest läände jääb Saint Vincent ja Grenadiinid, loodesse Saint Lucia ja edelasse Grenada. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.

Riigi rannajoone kogupikkus on 97 kilomeetrit. Pikim vahemaa on linnulennult põhjast lõunasse 34 kilomeetrit ja idast läände 23 kilomeetrit.

 

Barbados hõlmab samanimelise saare, mis kauges minevikus moodustus kahest saarest. Lisaks on riigis mõned väikesaared. Maastik on valdavalt tasane. Riigi kõrgeim mägi on Mount Hillaby, mis ulatub 336 meetrit üle merepinna. Riigi suurim koobas on Harrisoni koobas.

Riigis puuduvad mageveekogud.

Barbadosel on metsaga kaetud 19,4% pindalast. Looduses on kirjeldatud 572 liiki kõrgemaid taimi

Barbadosel elab 2 liiki kahepaikseid: aaga (Rhinella marina) ja Eleutherodactylus johnstonei.

 

Riigis elab 11 liiki roomajaid, kellest 5 liiki on endeemsed. Barbadosel elab maailma lühim madu Tetracheilostoma carlae.

Barbadosel on kirjeldatud 262 linnuliiki, kellest Loxigilla barbadensis on endeemne.

Barbadose looduses elab 13 liiki imetajaid. Suurim looduslik imetaja on üks pärdikuliik. Riigis leidub manguste ja 8 liiki käsitiivalisi. 1964. aastani leidus Barbadosel pesukaru kohalikku alamliiki, keda peetakse nüüdseks väljasurnuks.

Barbadosel valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab juunist oktoobrini. Riiki tabavad sageli orkaanid.

Barbados on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on president. Valitsust juhib peaminister. Kuni 2021. aastani oli riigipeaks Briti monarh, kes määras ametisse kindralkuberneri.

Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele parlamendile. Senati liikmeid on kokku 21 ja need määrab ametisse president. Neist 12 liiget määratakse ametisse peaministri ja 7 opositsioonijuhi soovitusel.

Alamkoda koosneb 30 liikmest, kes saavad valimiste järel ametisse 5-aastaseks tähtajaks. Viimased valimised peeti Barbadosel 24. mail 2018. 2013 valimiste tulemusena sai Demokraatlik Tööpartei 16 ja Barbadose Tööpartei alamkojas 14 kohta. 2018 valimiste tulemusena sai Barbadose Tööpartei alamkojas kõik 30 kohta.

Põhiseadus jõustus 30. novembril 1966. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus, kuhu kuulub ülemkohtunik ja 8 kohtunikku.

30. novembril 2021 kaotati Barbadosel monarhia ja asendati see vabariikliku riigikorraga.

 

Barbados jaguneb halduslikult 11 vallaks ja üheks linnaliseks omavalitsuseks. Riigi pealinn on Bridgetown.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 277 821 inimest. Mehi oli kokku 133 018 ja naisi 144 803.

Ligi 90% rahvastikust on rassilt afrokariibi või segapäritolu. Ülejäänud inimesed on peamiselt Euroopa (enamjaolt Briti ja Iiri) ja Aasia (enamjaolt Hiina ja India) päritolu.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigis 53 969 anglikaani, 44 093 nelipühilast, 13 437 adventisti ja 9461 metodisti.

Ametlik keel on inglise keel, mille sõnavara, hääldus ja kirjutusviis sarnanevad Briti inglise keelega. Igapäevaelus, eriti mitteametlikes olukordades, kasutab enamik elanikke inglise keelel põhinevat kreoolkeelt.

 

Barbadose Kuninglikud Kaitsejõud moodustati 15. augustil 1979. Kaitsevägi jaguneb maaväe-, rannikuvalve- ja lennuüksuseks. Riigis puudub ajateenistuskohustus ja sõjaväeteenistus on vabatahtlik. 2015 andmetel oli kaitseväe tegevkoosseisus 610 isikut. Lisaks on 430 isikut reservis.

1835 moodustati Barbadose kuninglik politsei.

Barbados on Kariibi mere idaosa riikidest kõige arenenuma majandusega. Tänapäeval on Barbadose peamine majandusharu turism, varem saadi tulu suhkruroo kasvatusest.

Riigi peamine ekspordi- ja impordipartner on Trinidad ja Tobago.

Barbadose kattega teede kogupikkus on 1600 kilomeetrit. Barbadosel kehtib vasakpoolne liiklus. Riigis on üks lennujaam (Grantley Adamsi rahvusvaheline lennujaam) ja üks kopteriväljak (Bridgetowni kopteriväljak). Bridgetowni süvasadam avati 1961.

Barbadosel on esimese inimasustuse jäljena leitud umbes 1630. aastal eKr valmistatud kõblas. Aastatel 350–650 paiknes Barbadosel esimene teadaolev saladoidi indiaanlaste asula. Umbes 800. aastal saabusid Barbadosele arawakid ja 13. sajandil kariibid.

Saare avastas Portugali meresõitja Pedro a Campos, kes nimetas selle "Los Barbadoseks." 1511 ilmus saar "Los Barbudase" nime all Hispaania merekaardile. 1541 mainis hispaanlane Alonza de Santa Cruz saare seniseid elanikke minevikuvormis, millest on hiljem järeldatud, et saarel puudusid tollal elanikud.

1625 saabusid inglise kaptenid John ja Henry Powell Barbadosele ning rajasid 17. veebruaril 1627 esimese püsikoloonia St. James Towni. 5. juulil 1628 sai saare administratiivkeskuseks Bermuda kuberneri esindaja lord Carlisle'i teostusel Bridgetown.

Inglise kodusõja ajal jäi saare kuberner Philip Bell lojaalseks Oliver Cromwellile, saare esindusorgan aga soosis rojalismi. Kui Inglise parlament keelustas 3. oktoobril 1650 kaubavahetuse Barbadosega, asusid Barbadose rojalistid lävima Hollandiga, mis omakorda viis Esimese Inglise-Hollandi sõjani. Oktoobris 1651 saabus Barbadose vetesse Inglise parlamendi korraldusel komandör George Ayscue ja tekkinud vastuseisu järel alistusid rojalistid, sõlmides 17. jaanuaril 1652 Barbadose harta.

17. sajandil algas Barbadosel suhkruroo kasvatus, mis omakorda tõi kaasa aktiivse orjakaubanduse. Kui 1660 elas saarel 26 000 valget ja 27 000 orja, siis 1700. aastaks elas saarel 15 000 vaba isikut ja 50 000 orja. 1680 kuulus pool saare territooriumist 175 suurplantaatorile. 18. aprillil 1668 toimunud plahvatuses hävis 80% Bridgetowni hoonetest. Novembris 1751 külastas Barbadost USA hilisem president George Washington.

Mais 1675 toimus Barbadosel esimene orjade ülestõus. 1807 keelustati orjakaubandus. Aprillis 1816 toimus orjade ülestõus orja Bussa juhtimisel. Ülestõusu käigus hukkus 120 orja, 144 orja hukati hilisemate kohtuprotsesside käigus, ülejäänud mässulised orjad küüditati saarelt. 1834 keelustati orjus.

1875 toimunud ülestõusus soovisid saare elanikud suuremat omavalitsust. Juulis 1937 puhkesid riigis tööliste rahutused. 1954 moodustati ministeeriumid. 1958–1960 kuulus Barbados Lääne-India Föderatsiooni. 1961 määrati Barbadosele kõrgem omavalitsuslik staatus ja 1964 moodustati senat.

Barbados kuulutati 30. novembril 1966 iseseisvaks. 1977 külastas riiki Briti kuninganna Elizabeth II. 30. augustil 2003 tegi British Airwaysile kuuluv Concorde reisilennuk oma viimase reisi Barbadoselt Suurbritanniasse.

2003. aasta parlamendivalimiste järel saavutas alamkojas enamuse Barbadose Tööpartei, 2008 ja 2013 aga Demokraatlik Tööpartei.

 

Eesti ja Barbados sõlmisid diplomaatilised suhted 17. mail 2008.

Barbadose tuntuim laulja Rihanna esines 16. märtsil 2008 Tallinnas Rocca al Mare Suurhallis. Ta pidi Eestis esinema ka 2015, kuid see kontsert jäi ära.

Barbadose elanikel kehtib koolikohustus 16-eluaastani. 1733 rajati Harrisoni kolledž ja 1745 Codringtoni kolledž. 21. sajandi alguses oli riigis 70 algkooli ja 20 keskkooli. Mõned koolid on erakoolid.

Kõrgharidust võimaldavad 1968 rajatud Barbadose kolledž, 1969 rajatud Samuel Jackman Prescodi-nimeline Polütehnikum ning 1963 moodustatud Lääne-India ülikooli kampused.

UNESCO maailmapärandi nimistus on mälestis "Ajalooline Bridgetown ja selle garnison" (inglise keeles Historic Bridgetown and its Garrison). Riigi vanim kirikuhoone on Püha Jaakobi anglikaani kirik, mis ehitati 1628. Barbadose muuseumi- ja ajalooseltsi kuulub kogu riigist mitmesuguseid muuseume, sealhulgas sõjamuuseum ja George Washingtoni majamuuseum garnisoni alal.

Barbadoselt on pärit laulja Rihanna.

Riigi suurim teater on Olympuse teater.

Riigi populaarseim spordiala on kriket ja 2007. aastal peeti riigis kriketi maailmameistrivõistluste finaal. Teine populaarne spordiala on ragbi. Saint Michaelis asub 15 000 pealtvaatajat mahutav riigi suurim staadion.

Barbadose sportlased osalesid esimest korda 1968. aasta suveolümpiamängudel Mexicos. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys pälvis Obadele Thompson 100 meetri jooksu finaalis pronksmedali, mis on seni jäänud Barbadose ainsaks olümpiamedaliks.

• Barbadose kindralkuberneride loend
• Barbadose valitsusjuhtide loend