Nigeeria

Riik piirneb Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kameruniga.

Nigeeria Liitvabariik inglise Federal Republic of Nigeria hausa Jamhuriyar Tarayyar Nijeriya
Nigeeria lipp Nigeeria vapp
Riigihümn	Arise Oh Compatriots, Nigeria's Call Obey
Pealinn	Abuja
Pindala	923 768 km²
Riigikeel	inglise ja hausa
Rahvaarv	211 400 708 (juuni 2021)
Rahvastikutihedus	228,8 in/km²
President	Bola Tinubu
Iseseisvus	1. oktoober 1960
SKT	485 miljardit USA dollarit (2016)
SKT elaniku kohta	2640 USA dollarit (2016)
Rahaühik	naira (NGN)
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.ng
ROK-i kood	NGR
Telefonikood	234

Nigeeria on rahvaarvult Aafrikas suurim ja maailmas 7. kohal. 2017. aastal elas seal 190 886 311 inimest. 2050. aastaks on riigi rahvaarvuks prognoositud ligi 400 miljonit.

Riigis elab üle 500 etnose. Suuremad rahvad on hausad, jorubad, ibod ja fulbed. Riigi põhjaosa on valdavalt islamiusuline. Lõunaosas on enam kristlasi ja traditsiooniliste usundite järgijaid.

Riigi põhjaosas tegutseb islamistlik terroriorganisatsioon Boko Haram.

Nigeeria on jagatud 36 osariigiks ja pealinnaalaks. Asustustihedus on 206,6 in/km² kohta.

Riigi pindala on 923 768 km². Riigikeeled on inglise ja hausa. Riigi pealinn on Abuja. Praegune president on Muhammadu Buhari, aastast 2015. SKT on 485 miljardit USA dollarit (2016) ja SKT elaniku kohta on 2640 USA dollarit (2016).

Kolm kõige suuremat rahvust on hausad 27,4%, jorubad 21% ja ibod 14,1%.

Lipp kujundati 1959 ja heisati ametlikult esimest korda 1. oktoobril 1960.

Lipu kaks rohelist triipu tähistavad Nigeeria loodusliku rikkust ja valge osa näitab rahu.

Kilp koos kahe valge ühendava joonega tähistab Nigeeria ja Benue jõe kokkusaamist Lokojas. Must kilp sümboliseerib viljakat mulda, kaks valget hobust sümboliseerivad väärikust.

Kotkas sümboliseerib jõudu, roheline ja valge riie kotka all tähistab rikast mulda.

Kilbi all on Nigeeria rahvuslilled kostused (Costus spectabilis). See lill valiti sellepärast, sest seda leidub igal pool üle Nigeeria ja näitab riigi ilu. Rohelise rohu ümber on riigi moto aastast 1978: "Unity and Faith, Peace and Progress" (enne "Peace, Unity, Freedom").

Nigeeria on nime saanud riigist läbi kulgeva Nigeri jõe järgi. Selle nime lõi 19. sajandi lõpus Briti ajakirjanik Flora Shaw, kes abiellus hiljem Suurbritannia koloonia administraatori Lord Lugardiga. Nimi Niger päritolu, mis algselt kehtis ainult Nigeri jõe keskjooksul, pole kindel. See sõna on tõenäoliselt tuareegi nime "egerew n-igerewen" muudatus, mida elanikud kasutasid Timbuktu ümbruse jõe keskjooksul enne 19. sajandi Euroopa kolonialismi.

Nigeeria on föderaalne vabariik, mille eeskujuks on Ameerika Ühendriigid ja mille täidesaatvat võimu teostab president. Kahekojaliste seadusandjate ülem- ja alamkoja koosseisus ja juhtimises mõjutab seda Westminsteri süsteemi mudel. President on nii riigipea kui föderaalvalitsuse president; juht valitakse rahvahääletusel maksimaalselt kaheks nelja-aastaseks ametiajaks. 28. märtsil 2015 toimunud presidendivalimised võitis kindral Muhammadu Buhari, kes saigi Nigeeria Liitvabariigi presidendiks, lüües tollase ametisse astunud dr Goodluck Jonathani. Vaatamata riigi majanduslangusele valiti Muhammadu Buhari 2019. aasta veebruaris presidendiks ka teiseks ametiajaks.

Presidendi võimu kontrollivad senat ja esindajatekoda, mis on ühendatud kahekojaliselt organiks, mida nimetatakse Rahvusassambleeks. Senat on 109-kohaline organ, millel on kolm liiget igast osariigist ja üks pealinna Abuja regioonist; liikmed valitakse rahvahääletusel neljaks aastaks. Majas on 360 kohta, kusjuures kohtade arv riigi kohta on määratud rahvaarvuga.

Etnotsentrism, tribalism, usuline tagakiusamine ja prebendalism on mõjutanud Nigeeria poliitikat nii enne kui ka pärast iseseisvumist 1960. Kin-selektiivne altruism on jõudnud Nigeeria poliitikasse, mille tulemusel on tribalistid püüdnud koondada föderaalvõimu nende huvide konkreetsesse piirkonda. Natsionalism on viinud ka aktiivsete separatistlike liikumiste, näiteks MASSOB, natsionalistlike liikumiste, näiteks Oodua rahvaste kongressi, Nigeri delta emantsipatsiooni liikumise ja kodusõjani. Nigeeria kolm suurimat etnilist rühma (Hausa, Igbo ja Yoruba) on säilitanud Nigeeria poliitikas ajaloolise ülemuse; konkurents nende kolme rühma vahel on soodustanud korruptsiooni ja pookimist.

Ülaltoodud probleemide tõttu on Nigeeria erakonnad üleriigilised ja ilmaliku olemusega (kuigi see ei välista domineerivate etniliste rühmade jätkuvat ülekaalu). Kaks peamist erakonda on Nigeeria Demokraatlik Partei ja Kõikide Progressiivide Kongress. Registreeritud on paarkümmend alaealist opositsiooniparteit.

Tollane president Olusegun Obasanjo tunnistas pettusi ja muid valimiste "kaotamisi", kuid ütles, et tulemus peegeldab arvamusküsitlusi. 2007. aastal üleriigilises televisioonikõnes lisas ta, et kui nigeerlastele ei meeldi tema käsitsi valitud järeltulija võit, on neil võimalus nelja aasta pärast uuesti hääletada.

Pärast iseseisvuse saavutamist 1960. aastal muutis Nigeeria Aafrika ühtsuse oma välispoliitika keskmeks ja etendas juhtivat rolli võitluses Lõuna-Aafrika apartheidi valitsuse vastu. Üheks erandiks Aafrika fookuses olid Nigeeria tihedad suhted Iisraeliga, mis olid arenenud 1960. aastatel. Viimane riik toetas ja jälgis Nigeeria parlamendihoonete ehitust.

Nigeeria jaguneb halduslikult (36) osariigiks ja pealinnaalaks.

Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi osariik, Kwara osariik, Lagose osariik, Nassarawa osariik, Nigeri osariik, Oguni osariik, Ondo osariik, Osuni osariik, Oyo osariik, Plateau osariik, Riversi osariik, Sokoto osariik, Zamfara osariik, Taraba osariik ja Yobe osariik

• Nigeeria riigipeade loend
• Nigeeria jalgpallikoondis