Samson Kisekka

  

Samson Babi Mululu Kisekka (23 June 1912 – 25 October 1999) yali munnabyabufuzi mu Uganda era nga ye Katikkiro wa Uganda okuva mu 1986 okutuuka mu 1991 era nga ye mumyuka wa Pulezidenti wa Uganda owokutaano okuva mu 1991 okutuuka mu 1994. Era yakolako ng'omusawo w'ebyobujjanjabi era omukungu . Yali akwatagana nnyo ne Yoweri Museveni .

Ebikwata ku bulamu bwe

Dr. Kisekka Samson yazaalibwa akawungeezi k'Olwokutaano nga 23 June 1912 mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Mengo,_Uganda Mengo], Kampala, [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] era yakulira okumpi n'ekifo ekyali ekyokufuuka ekibuga ekikulu ekya Uganda, Kampala . Omwana owookusatu mu baana abobulenzi boka ab'abazadde be, nga wa kika ky’Empologoma eky’ekika kya Buganda. Kitaawe yali Paul M. Babikulya, omukulu w’e Muluka, ne nnyina Yaeri N. Babikulya baali bakkiriza nnyo mu kkanisa y'Abakristayo.

Ku myaka mwenda gyokka, omuvubuka Samson yatwalibwa mu masomero ga Kira ne Ngogwe Central Schools ewala okuva mu maka ge mu Nakifuma County. Oluvannyuma lw’emyaka etaano, olw’omutindo gwe ogw’ekitalo, yaweebwa sikaala okumala ebbanga lya myaka esatu okusoma siniya tenable ku King’s College Buddo. Oluvannyuma lwa Buddo, yafuna sikaala endala, ku mulundi guno yamala emyaka mukaaga ng’asoma obusawo mu ssomero ly’obusawo erya Makerere University era n’afuuka omusawo ow’ekitiibwa. Yali First Class Scholar, Administrator, era munnabyamizannyo omunyiikivu kuba yali mu muzannyi wa ttiimu "ekkumi n'emu abasooka" (akiikirira Uganda Vs Kenya) eyawangula ekirabo kya Archer all round ekirabo ky'omuzannyi asinga mu round yonna mu yunivasite y'e Makerere mu December wa 1935.

Yali mukkiriza nnyo mu kweyimirizaawo era yanoonya nga okwekkiririzaamu ng’akyali muvubuka.

Mu January 1939 ng’akyali muvubuka, yeegatta ku minisitule y’ebyobulamu mu Uganda. Wadde kino kyamuleetera okusoomoozebwa kungi, ye olw’okuba omukkiriza ow’amaanyi era omusajja ow’emisingi yasaabala n’obuwanguzi n’okwewaayo. Mumyaka kkumi n’ena gye yamala mu kitongole kya Uganda Civil Service (okuva 1939 okutuuka 1953), yakola kinene nnyo mu kulwanirira okusiimibwa Abasawo b’Afirika. Yeenyigira nnyo mu nteekateeka z’obusawo ezaasinga okuganyula abantu bonna, bamulekwa n’ebibinja ebirala ebitali birungi.

Dr. Kisekka yali muyiiya nnyo mu mubutonde, ekyam anyika mu myaka gya 1940. Yeenyigira mu bizinensi nnyingi omuli; kkampuni y’ebyentambula, kkampuni y'okuvubba, ekibiina ekigatta abalimi, ekibiina ky’obwegassi eky’amata, kkampuni ya yinsuwa, n’obwegassi obw’entambula.

Obulamu bwe obw’ebyobufuzi bwatandika bwe yalondebwa ng’omubaka wa Buganda Lukiiko akiikirira ekitundu kya Sentema e Busiro okuva 1959 okutuuka mu 1964. Bwe yali mu palamenti ya Buganda eya Buganda, Kabaka wa Buganda Muteesa II yamulonda okubeera Minisita w’ebyobulamu n’emirimu mu Gavumenti ya Buganda okumala ebbanga 1964 okutuuka 1966.

[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Mu] kiseera okuva mu 1981 okutuuka mu 1986 n’emyaka gy'emabega egyalimu akavuyo mu byobufuzi n’obutali butebenkevu, yagenda mu buwanganguse olw’okwesasuza kwa gavumenti n’okuyigganyizibwa olw’okwogera kwe okw’olwatu ku bye yali atwala ng’ebikyamu. Oluvannyuma lw’okufuuka omukwano gwa Yoweri Museveni, yaweereza ng’omwogezi w’ekibiina kye eky’abayeekera ekya National Resistance Movement mu nsi yonna. Yaliko omwogezi w’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu September okutuuka mu December wa 1985 mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi wakati wa NRM ne Gavumenti ya Uganda nga ekulembedwa Tito Okello Lutwa.

Amangu ddala nga yaakafuuka pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni yalonda Dr. Kisekka okubeera [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Uganda Ssaabaminisita] wa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] nga 31 January 1986,ekifo kyeyawererezaamu emyaka etaano. Oluvannyuma yalinyisibwa edala paka ku ofiisi [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Vice-President_of_Uganda y’omumyuka wa Pulezidenti] nga 22 January 1991. Era yaweerezaako ng’omuwabuzi ow’enjawulo owa pulezidenti okutuusa lwe yawummula mu 1994.

Dr. Kisekka yali wa mulembe omupya ogw’obukulembeze bwa Afrika obwavaayo n’endowooza entegeerekeka, obwesimbu mukwekenneenya ebyafaayo bya Afrika mu, n’okwolesebwa kw’ebiseera eby’omu maaso ebitangaavu eri Afrika. Yawagira ekika ky’obukulembeze ekimenya ebyobufuzi, eby’enfuna, ensalosalo z'enkwatagana mu bantu, era n’awa amagezi ku bukulembeze obw'obuwangwa obutunuulidde enkulaakulana mu by’enfuna. Teyaddamu kutabagana na nkola z’ebyenjigiriza ez’amatwale wabula yakkiririza mu nkola y’ebyenjigiriza eyatuukagana n’ebyetaago by’abantu b’omu Afirika.

Yeebalira mu banja ly'abantu b’omu kitundu abaali bamuwadde sikaala z’okusoma mu siniya ne yunivasite. Yali ayagala nnyo okusasula ebbanja eryo.

Dr.Kisekka yali amanyiddwa nga munnabyabufuzi omukozi, omulwanirizi w’ennima ezitabuliddwa, emirimu egyakwata ku nnima y’ensuku n’obulunzi bwebisolo eby’amata. Nga munnabyabufuzi, yawagira okukomya okusika omuguwa mu mawanga ne gavumenti etaliimu nguzi.

Dr. Kisekka yali mufunyi w'engule nyingi n'ebitiibwa mu gw'eggwanga n'ensi yonna ebisinga okumanyibwa nga ne biwandiikiddwa mu Men of Achievement-International Directory of International Biography, "International Who's Who of Intellectuals", Munnayuganda eyasooka ddala okuteekebwamu, okutimbibwa ne Paul Harris Fellowship-Rotary International. Yatwala obumu bwa Uganda ng'ekirubirira ekisinga obulungi mu bukulembeze bw’ebyobufuzi mu ggwanga.

Omututunufu n'omukwasi wobudde, ow’obuvunaanyizibwa era nga teyagumiikirizanga kukwata budde kuwangulwa, Dr. Kisekka yali muntu wa kyakulabirako era nga ye nsibuko enkulu ey’okubudaabudibwa eri abato n’abakulu. Yasigala ng'omuwabuzi wa pulezidenti okutuusa lwe yafa. Yafiira mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/University_College_Hospital ddwaaliro lya University College Hospital] e [./Https://en.wikipedia.org/wiki/London London], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/England Bungereza], obulwadde [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Myocardial_infarction bw’omutima] nga 25 October 1999, nga alinze [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Cardiac_surgery okulongoosebwa omutima] .

Yali mmemba omunyiikivu era omukadde w’ekkanisa ya Seventh-day Adventist Church era nga musajja wa ddiini nnyo, yali Dayirekita wa Uganda YMCA okumala emyaka kkumi okuva 1965 okutuuka 1975. Yali mmemba w’ekibiina kya Uganda Bible Society obulamu bwe bwonna, era nga mmemba w’ekibiina ekigatta eddembe ly’eddiini mu nsi yonna okuva mu 1987. Yali mufumbo era yalina abaana abawerako.

Ebiwandiiko ebikozesebwa

Template:S-start Template:S-off Template:Succession box Template:Succession box Template:S-endTemplate:UgandaPMs

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki Luganda:

Clinton County, KentuckyMildred BaryaNelson MandelaNambuluzo(Factors)Geraldine Ssali BusuulwaAmakumi asatu mu ttaanoEbiseeraBamunanikaEkkuumiro ly'ebisolo erya KatongaJapanWansekoEbirwaza(Diseases)ButurukiEbyamalimiroBaker County, GeorgiaEsigalyakagoloEbinanuuko(things that are elastic)Obulemu ku maasoJoy KabatsiOKUMEZESA ENDOKWA Z'EMITI N'OKUZIRABIRIRAHilda TwongyeirweNaome BagendaZari HassanJackson County, MissouriViolet KajubiriJulie Mukoda ZabweBurkina FasoWinnie KiizaJohn Ssenseko KulubyaVladimir PutinSarah KiguliRose Mutonyi MasaabaKookolo w'EkibumbaBbuulweOkukola obulimiro obutonoEddagala lya ulcers ez'omulubutoOmuko ogusookaEgyptFred RwigyemaGambiaNational Environment Management Authority of UgandaMunaanaJoyce Kakuramatsi KikafundaZimbabweAzawiBupooloEbyobuwangwaAbiri mu emuEbyobuwangwa (Culture)SekazziWalifu y'OlugandaGhanaSembuya Nalumu MaryOkuggyamu olubutoOmusujja gw'ensiriIvory CoastTanzaniaEnsenkeEnnyingo OkuzimbaMalawiLilongweSea of Azov🡆 More