Disko Laht

Disko laht eraldab Qeqertarsuaqi saart ehk Disko saart Gröönimaa rannikust ja sellepärast saab teda ka väinaks pidada. Laht on suudmes 260 km lai ja ta ulatub Gröönimaasse 100 km sügavuselt. Lahe põhjaosas on Qeqertarsuaqi saar Gröönimaale lähemal ja lahe seda osa nimetatakse Vaigati väinaks. Vaigati väin suubub Baffini lahte, Disko lahe lõunaosa Davise väina.

Lahest põhjas asub Nuussuaqi poolsaar, mille kõrgeim tipp on 2237 m kõrge. Selle vastas Qeqertarsuaqi saarel asub saare kõrgeim tipp, 1877 m kõrgune Qullissat. Ka lahe idarannik on väga mägine.

Peale Qeqertarsuaqi on lahes palju teisigi saari. Vaigati väina suudmes asub Qeqrtarsuatsiaq ja idarannikul Aluttoq.

Disko lahes on pidevalt tuhandeid jäämägesid. Vaigati väin on aasta ringi jääga blokeeritud.

Lahe avastas 985. aastal viiking Eiríkr Punane. Sel ajal oli piirkond asustamata.

Sajandite jooksul käisid viikingid lahes küttimas morskasid nende võhkade pärast, hülgeid nahkade ja vaalu mitmesuguste materjalide pärast. Need olid Gröönimaa viikingitele tähtis ekspordi- ja sissetulekuallikas, mida kaubeldi Islandisse ning sealtkaudu Briti saartele ja Mandri-Euroopasse. Niisuguse sissetulekuallikata poleks viikingiasundused suutnud sajandite viisi vastu pidada.

Millal inuitid Disko lahe kanti elama asusid, ei ole teada. Algul olid nende suhted viikingitega rahumeelsed, hiljem toimusid ka relvastatud kokkupõrked ja mõlemalt poolt korraldati tapatalguid. Kui 15. sajandil saabus Väike jääaeg, jahenes kliima sedavõrd, et laht oli kogu aasta jooksul jääga ummistunud ja seal ei saanud enam jahti pidada. Viikingite asundused, ka polaarjoonest kaugel lõunas olev Lõunaasundus, surid välja ja kuni eurooplaste naasmiseni 18. sajandil elasid lahe kaldal üksnes inuitid.

Lahe kaldal paikneb mitu asulat: põhjas Saqqaq, idas Ilulissat, kagus Qasigiannguit ja lõunas Aasiaat, Qeqertarsuaqi lõunakaldal asub samanimeline linn.

Aastast 2004 kuulub Disko lahe Ilulissati lähedal asuv osa (Ilulissati fjord) UNESCO maailmapärandi nimistusse.