Nato Liikmesriigid

aastal toimunud kümnendat laienemist, on kolmekümne kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigist kaks pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.

Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsiooniist armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning organisatsiooni kuuekümne aastase ajaloo jooksul on veel liitunud 18 riiki. Viimasena liitus NATOga Rootsi 2024. aasta märtsis.

Ülevaade Eesti liitumisest

Aastatepikkune töö NATO liikmesuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid. Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega 2004. aasta 10. märtsil ning 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi liitumise pidulik tseremoonia. Sama aasta juunis osales Eesti esmakordselt İstanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.

Liikmesriigid liitumiskuupäevade järjekorras

Kuupäev	Riik	Laienemine	Märkused
4. aprill 1949	Belgia	Asutajariigid
	Kanada
	Taani		Taani NATO liikmesus hõlmab ka Fääri saari ja Gröönimaad.
	Prantsusmaa		Prantsusmaa astus ühise sõjaväelise juhtimise alt välja aastal 1966, et püüelda sõltumatu kaitsesüsteemi poole, kuid naasis 2009. aasta 3. aprillil.
	Island		Island, kes on ainus NATO liige, kellel puudub alaline sõjavägi, liitus organisatsiooniga tingimusel, et riigilt ei oodatagi sellise armee loomist. Kuid Islandi strateegiline geograafiline asukoht Atlandi ookeanis tegi riigist liidu jaoks hindamatu tähtsusega liikme. Siiski on Islandil olemas sõjaväeline rannavalve ning riik on hiljuti NATOsse panustanud ka väikese vabatahtliku Norras treenitud rahuvalvesalgaga.
	Itaalia
	Luksemburg
	Holland
	Norra
	Portugal
	Suurbritannia
	Ameerika Ühendriigid
18. veebruar 1952	Kreeka	Esimene	Kreeka viis oma väed NATO sõjaväelise juhtimise struktuuri alt välja aastateks 1974–1980, vastusena 1974. aastal Küprosel toimunud Türgi invasioonile.
18. veebruar 1952	Türgi	Esimene
9. mai 1955	Saksamaa	Teine	Saksamaa liitus kui Lääne-Saksamaa; Saarimaa ühendati Lääne-Saksamaaga aastal 1957 ning Berliin ja endine Ida-Saksamaa ühendati 1990. aasta 3. oktoobril. Ida-Saksamaa oli aastatel 1956–1990 vastasleeris oleva Varssavi pakti liige.
30. mai 1982	Hispaania	Kolmas
12. märts 1999	Tšehhi	Neljas	1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
	Ungari		1955–1991 Varssavi pakti liige.
	Poola		1955–1990 Varssavi pakti liige.
29. märts 2004	Bulgaaria	Viies	1955–1991 Varssavi pakti liige.
	Eesti		1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
	Läti		1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
	Leedu		1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
	Rumeenia		1955–1991 Varssavi pakti liige.
	Slovakkia		1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
	Sloveenia		1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
1. aprill 2009	Albaania	Kuues	1955–1968 Varssavi pakti liige.
1. aprill 2009	Horvaatia	Kuues	1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
5. juuni 2017	Montenegro	Seitsmes	1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
27. märts 2020	Põhja-Makedoonia	Kaheksas	1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine)
4. aprill 2023	Soome	Üheksas	1945–2022 Soome oli neutraalne riik.
7. märts 2024	Rootsi	Kümnes	1945-2022 Rootsi oli neutraalne riik.

Sõjaväelasi

Riik	Tegevväelased	Reservväelased	Kokku
Albaania	14 500	5 000	19 500
Ameerika Ühendriigid	1 477 896	1 458 500	2 936 396
Belgia	24 500	100 500	125 000
Bulgaaria	34 975	302 500	337 475
Eesti	3 209	60 000	63 209
Hispaania	177 000	377 800	554 800
Holland	47 660	57 200	104 860
Horvaatia	18 000	12 000	30 000
Island	210	170	380
Itaalia	319 529	41 867	361 396
Kanada	68 250	47 081	115 331
Kreeka	177 600	280 000	457 600
Leedu	14 995	4 260	19 255
Luksemburg	1 057	278	1 335
Läti	6 000	11 000	17 000
Montenegro	1 950	400	2 350
Norra	26 200	56 200	82 400
Poola	120 000	515 000	635 000
Portugal	44 900	210 930	255 830
Prantsusmaa	362 485	419 000	781 485
Rumeenia	73 350	79 900	153 250
Rootsi	?	?	?
Saksamaa	148 996	355 000	503 996
Slovakkia	16 000		16 000
Sloveenia	7 300	1 500	8 800
Suurbritannia	224 500	187 130	411 630
Taani	22 000	63 000	85 000
Tšehhi	21 057	676	21 733
Türgi	612 900	429 000	1 041 900
Ungari	19 000		19 000
NATO kokku	4 084 069	5 075 492	9 159 561

Sõjalised kulutused

Riik	Rahvaarv (2011)	SKT (nominaal) (2010, mln $)	Sõjalised kulutused (2011, mln $)	Sõjalised kulutused (2011, % SKT-st)	Kaitsekulutused, (2011, elaniku kohta)	Väljasaadetav sõjavägi (2011, tuhandetes)
Albaania	3 011 405	13 292	197	1,5	51	10
Ameerika Ühendriigid	311 328 000	14 657 800	731 879	4,8	2060	1427
Belgia	10 827 519	465 676	5 541	1,1	404	32
Bulgaaria	7 351 234	44 843	758	1,55	64	29
Eesti	1 311 870	19 220	389	1,7	195	6
Hispaania	46 148 605	1 409 946	13 984	0,9	241	127
Holland	16 667 700	783 293	11 339	1,3	553	48
Horvaatia	4 425 747	59 917	970	1,5	161	16
Island	318 452	12 767	12	0,09	37	0^a
Itaalia	60 605 053	2 055 114	30 228	1,4	351	352
Kanada	34 447 000	1 574 051	23 685	1,4	492	60
Kreeka	11 306 183	305 415	6 425	2,1	427	124
Leedu	2 944 459	35 734	351	0,8	75	9
Luksemburg	502 100	52 433	279	0,5	402	0,9
Läti	2 003 900	23 385	289	1,0	76	5
Montenegro	623 000	3 900	43	1,2	60	1,9
Norra	4 937 900	483 650	7 232	1,5	1036	21
Poola	38 092 000	468 539	8 908	1,7	181	100
Portugal	10 636 888	229 336	3 611	1,5	274	39
Prantsusmaa	65 821 885	2 582 527	53 444	1,9	666	227
Rumeenia	21 466 174	161 629	2 380	1,3	67	66
Rootsi	?	?	?	?	?	?
Saksamaa	81 802 000	3 315 643	48 140	1,4	500	205
Slovakkia	5 435 273	86 262	1 065	1,1	126	16
Sloveenia	2 046 510	46 442	665	1,3	255	7
Suurbritannia	62 008 048	2 247 455	63 567	2,6	994	192
Taani	5 560 628	310 760	4 518	1,4	636	18
Tšehhi	10 515 818	192 152	2 448	1,1	162	23
Türgi	73 722 988	741 853	14 479	1,9	149	495
Ungari	10 014 324	128 960	1 378	1,0	111	29
NATO kokku	906 002 051	32 223 344	1 038 145	3,0	987	3515

Allikast "Data Relating to NATO Defence"; 2011. aasta hinnangud

^aIslandil puudub sõjavägi.

Viited

This article uses material from the Wikipedia Eesti article NATO liikmesriigid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.