Prantsusõ Kiil

Prantsusõ kiil (français , la langue française) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil.

Prantsusõ kiil
Kõnõldas Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan
Kõnõlõjit 110 mln ku imäkiilt
Ammõtlinõ kiil 30 riigin
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq itali
(õdagu-)romaani
gallo-ibeeriä
gallo-romaani
Keelekoodiq
ISO 639-1 fr
ISO 639-2 fre/fra
ISO 639-3 fra

Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil. Ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Afriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.

Prantsusõ Kiil

Aolugu

Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan om kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.

Tags:

Aafriga LiitPrantsusmaaÜRO

🔥 Trending searches on Wiki Võro:

VikiMoskva18. vahtsõaastakuu päivJumalik komöödia.suMuusigaJagoarvIlmPoliitikHummogu-Viro maakundPuu.sdWashingtonMõlapäivMalaisiaNatsionalismZimbabweLadina kiilBachi Johann SebastianMonacoUmmamuuduTaaniIliasOlümpiamängoq.kiZetodVabarna Jalmar1. aastagasadaBelgiä26. rehekuu päivSuvõaig.crTsirk.bf7. rehekuu päivPaapua Vahtsõnõ GineaPiimTerveharv.la.jp.td16. märtekuu päivAraabia Liiga22. urbõkuu päivMuhamediuskVerskaTiticaca järv.ptVõro kiilRaadioAntsFilipiiniq1908TsinkVõroS'aksamaaTartoSudaanVenezuelaPäälehtLesothoSingapurRahvidõ ÜtisüsSoomõ-ugri keeleqUgandaMetallurgiaBioloogiaAddis Abeba🡆 More