Andorra La Vella

Tegu on Andorra ainsa linnaga, mis paikneb Pürenee mäestiku idaosas Enclari mäe jalamil Valira d'Ordino ja Valira d'Encampi jõe hargnemiskohas.

Andorra la Vella
[ and'orra la v'elja ]
katalaani Andorra la Vella
Andorra la Vella lipp Andorra la Vella vapp
Pindala	30,0 km²
Elanikke	24 042 (2023)
Koordinaadid	, 1° 30′ E
Andorra la Vella asukoht Andorra kaardil

Linn asub 1013 (teiste allikate andmetel kuni 1409) meetri kõrgusel merepinnast. See on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn. Ka haldusüksuse pindala osas on lahkarvamusi – eri allikad annavad pindalaks 12–59 ruutkilomeetrit. Tõenäoliselt väljendavad väiksemad arvud linna ja suuremad arvud kogu valla pindala.

Paralleelselt on katalaani ja hispaania keeles kasutatud vahel ka nimekuju Andorra la Vieja, prantsuse keeles tuntakse linna nimega Andorre-la-Vieille.

2005. aasta lõpu seisuga elas Andorra la Vellas hinnanguliselt 23 600 inimest. Veel 1968. aastal elas haldusüksuses kõigest 2500 elanikku, 1986. aasta rahvaloenduse ajaks oli elanikkond kasvanud 18 463 inimeseni. Hilisema aja andmed on hinnangulised: 1991. aastal elas seal 22 200, 1996. aastal 21 700 ja 2001. aastal 20 800 inimest.

Suurima osa pealinna elanikest moodustavad hoopis hispaanlased, keda on 43%. Põliseid andorralasi on vaid 33% elanikkonnast. Suurimad rahvusvähemused on portugallased (11%) ja prantslased (7%).

Riigikeelena kehtiva katalaani keele kõrval on laialdaselt kasutusel ka hispaania ja prantsuse keel.

Usutunnistuselt on valdav osa elanikke katoliiklased.

Asustus Andorra la Vella aladel ulatub tagasi neoliitikumi ajastu hilisesse perioodi, mil sellel territooriumil elasid andosini hõimu liikmed. Karl Suure ajal 8. sajandil kuulusid Andorra alad Hispaania margi nime all tuntud puhvertsooni Karli riigi ja kalifaadi vahel. Linn ise loodi 9. sajandi alguses.

Andorra la Vellast sai Andorra halduskeskus aastal 1278, kui Andorra alad läksid Foix' krahvi ja Urgelli piiskopi kaasvõimu alla. Sellest ajast sai alguse ka linna areng, kuid riigi enda isoleerituse tõttu kulges see 20. sajandi teise pooleni suures osas muu maailma jaoks märkamatult.

Andorra la Vellas resideerivad riigi kaasvürstide – Urgelli piiskopi ja Prantsusmaa presidendi – kohapealsed esindajad. Seal asub Andorra valitsus, parlament ja kohus. Enne 1993. aasta põhiseaduse vastuvõtmist kuulus vürstide esindajatele (viguier) ka kontroll valitsuse ja kohtuvõimu üle. Kui enne põhiseadust oli Andorra la Vella lihtsalt Andorra halduskeskus, siis põhiseadusega omandas linn ka ametlikult pealinna staatuse.

 

Linna juhib munitsipaalnõukogu, mille liikmed valiti ajalooliselt ametisse perekonnapeade poolt, pärast 1993. aasta põhiseaduse rakendumist aga kohalikel valimistel.

Andorra lipu värvid on samad mis Rumeenial, kuid kollase triibu peal on Andorra vapp. Lippude sarnasus on juhuslik.

Sarnaselt kogu Andorraga on ka pealinna peamiseks sissetulekuallikaks turism, seetõttu on Andorra la Vellas arvukalt hotelle ja kauplusi. Andorra on tuntud oma mäesuusatamise turismi poolest. Samuti käiakse seal odavat alkoholi ja tubakasaadusi ostmas. Lisaks on Andorra la Vella vürstiriigi majanduskeskus, kus asuvad arvukad pangad ja ettevõtted, mis teenivad suurt tulu Andorra staatusest maksuparadiisina.

Linnas on ka toiduainetööstuse ettevõtteid ja töötab hüdroelektrijaam. Linna läheduses Andorra la Vella vallas kasvatatakse tubakat ja valmistatakse sigareid.

Andorra la Vellas ei ole lennujaama. Linna läbib üks maantee, mis ühendab teda Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Lähimad lennujaamad asuvad kolme tunni autosõidu kaugusel. Linnas ja riigis tervikuna puudub ka raudtee, lähim jaam paikneb Prantsusmaal L'Hospitalet's.

Alates 2. veebruarist 1967 on Andorra la Vella partnerlussuhetes Vallsi linnaga Kataloonias.

 

Olulisemad vaatamisväärsused asuvad Andorra la Vella väikeses vanalinnas (katalaani keeles Barri Antic). Kõige märkimisväärsemaks hooneks peetakse Orgude maja (Casa de la Vall), mis rajati aastal 1508 ja kus alates 1707. aastast on asunud riigi esinduskogu. Tõsi, tänapäeval peab parlament enamiku istungeist läheduses asuvas uues hoones, kuid veel väga hiljuti kasutati seda hoonet. Sama maja keldris asus veel 21. sajandi algul Andorra vangla 6-7 kongi, millest piisas, kuna kuritegevust esines riigis väga vähe.

Huvipakkuv on 11. sajandist pärit romaani stiilis Püha Stephanuse kirik (Església de Sant Esteve). Linna vanim hoone on Püha Coloma kirik, mis pärineb 9. sajandist.

Andorra la Vellas asub ka valitsuse näitusesaal, kus korraldatakse teatrietendusi ja näitusi. Igal talvel leiab linnas aset muusikafestival.

Andorrasse ei saa rongi ega lennukiga, kuid iga päev käivad sinna bussid nii Hispaaniast kui ka Prantsusmaalt. Näiteks Barcelonast sõidab iga päev mitu bussi Andorra la Vellasse, sõit kestab kolm tundi.

Andorras on väga vähe kuritegevust. Linnapildis ei hakka silma ka kerjuseid.