Kal’cii

Kal’cii Mendelejevan sistiemallizen järjestyksen mugah on toizen joukon nelländen periodan alguaineh.

Sen atomunoumer on 20. Sidä merkitäh Ca (lat. Calcium). Prostoi aineh kal’cii on pehmei metallu. Sen väri on valgei da hobjankarvaine.

Kal’cii
Kal’cii
20
Kal’cii
40,078
4s2

Nimen histourii da alguperä

Alguainehen nimi tuli latinan sanaspäi ”calx”, kudai merkiččöy izv’oskua da pehmiedy kivie. Tädä nimie tariči anglielaine hiimiekku Hemfri Devi. Kal’cien yhtistehii, izvestikivie, mramorua da gipsua (sežo izv’oskua, kudai on izvestikiven poltamizen tuoteh), käytetäh srojimizes jo ylen kodvan. XVIII-vuozisuan loppussah hiimiekat duumaijah, gu izv’osku on prostoi alguaineh. Vuonnu 1789 A. Lavuazje arbai sen yhtysalguainehennu.

Löydö luonnos

Kal’cii välläs muvvos ei lövvy luonnos. Sidä on äijy muankuores: se on 5. sijal kislorodan, kremnien, al’umiinien da ravvan jälles. Merivies kal’ciedu on 400 mg/l.

Tags:

Latinan kieli

🔥 Trending searches on Wiki Karjalan:

HarmaikulkuračoiČuralambiRebol'aKalevalan päivyLatviiSuvenlammas12. oraskuuduRistusorzuHuabarviBeliz1935Bol’šoje KrivojeMaaninka26. kevätkuuduOlimpiadukižatAnaransaamen kieliKäinpiiguFranz KafkaKil'l'uhanhiEsperantoArhijepiskoppu LeoKarjalan ruadivon kanzalline toimitusAiguvyöhykehLeonhard EulerKveninXX vuozisadaOhotanmeriSuvisaamen kieliSennaja Guba1752KuuKorein demokruatielline rahvahantazavaldu (Pohjas-Korei)1963Šiižmu19881890-lugu vuvvet1924Tuvan kieliYhtis ArabiemiruatatAnkijärviAnna Vasiljeva1876Rauman murreh19. kevätkuudu19191971Antti TimonenTilkuzet23. oraskuuduAkkalansaamen kieliŠn'uakkuBasshunter1942Astrid LindgrenPakistuanuSuokurmoiUuzi ZelandiiAleksejevoVengriiToine muailmanvoinuLiečehtiedoVirginia WoolfSortaval1960MoskovuSiilinjärviSent-Vinsent da Grenadinat🡆 More