HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti.
Versioonid 2.0 kuni 4.01 HTML olid SGML-i rakendused. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse enamasti veebibrauserit. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab veebilehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus.
HTML-i lõi koos veebiga 1990. aastal Tim Berners-Lee. Aastal 1994 asutas ta W3C, mis on sellest ajast alates tegelenud muuhulgas ka HTML-i standardite väljatöötamisega.
Nimekiri W3C välja töötatud HTML-i versioonidest:
HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi kuvab brauser dokumendi sisu. Iga element on veebilehe lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
,
Enamik HTML-märgendeid käib alati paaris: on alustav märgend ja on sulgev märgend, mida alustavast eristab kaldkriips / noolsulgudes elemendi nime ees, näiteks alustav ja sulgev tekstilõigu märgend on vastavalt
ja
. On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (,,
Uuendatud, XHTML-i standardite järgi on kohustuslik sulgeda kõik elemendid, sealhulgas ka ühekordsed elemendid. Ühekordsete elementide sulgemine käib sel juhul sama märgendi sees kaldkriipsu lisamise teel:
, .
Paljudele elementidele saab lisada parameetreid, mis antud elemendi esitamisviisi brauseri jaoks täpsustavad. Parameetrid kirjutatakse elemendi algusmärgendi juurde, noolsulgude sisse. Igal parameetril on tavaliselt mitu võimalikku väärtust või väärtusvahemikku. Kui parameetril väärtusvahemik puudub, siis jäetakse see tähistamata. Parameetrid eraldatakse märgendi põhitähisest tühikuga, samuti eraldatakse tühikuga üksteisele järgnevad parameetrist ja väärtusest koosnevad paarid. Parameetrite esitamise üldkuju on järgmine:
Parameetrite arv sõltub konkreetsest elemendist. Kirja peab panema ainult need parameetrid, mille väärtusi tahetakse muuta erinevaks vaikeväärtustest. Enamikul parameetritest on olemas kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud parameetritega (, jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Kui parameetri väärtus koosneb mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.
Lihtne HTML-is kirjutatud veebileht näeb välja selline:
Html: Ajalugu, Süntaks, Viited - Html - Wiki Eesti (Estonian) Tere, maailm!
Vastavalt programmeerimisest tuntuks saanud "Tere maailm" programmi tavale näeb seda veebilehte brauseriga vaadates teksti "Tere maailm!".
Koodi alguses olev
Kuigi HTML-i süntaks on kogu maailmas ühtne, on paljud brauserid lisanud sellele oma laiendusi, mis tihti teiste brauseritega ei tööta. Väikeseid erinevusi on brauserite vahel ka ühtse koodi interpreteerimisel.
Vikiõpikutes on lisamaterjali: HTML |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article HTML, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.