Japanese (日本語) Nihon-go or Nippon-go Japanese me) ek bhasa hae jiske Japan me spoken bola jaae hae.
Kuchh log soche hae ki Japanese, Mongolian, aur Turkish, Altaic languages ke bhasa se ais hae.
Japanese | ||
---|---|---|
日本語 Nihongo | ||
Nihongo (Japanese) Japanese script me | ||
Naam ke bole ke dhang | [nʲihoŋɡo] | |
Spoken in | Majority: Japan (日本) | |
Total speakers | 130 million | |
Language family | Japonic
| |
Writing system | Japanese logographs and syllabaries, Chinese characters, rōmaji, Siddham script (occasionally in Buddhist temples.) | |
Official status | ||
Official language in | Japan Palau (Angaur) | |
Regulated by | None Japanese government ke khaas haanth hae | |
Language codes | ||
ISO 639-1 | ja | |
ISO 639-2 | jpn | |
ISO 639-3 | jpn | |
The primary official language is Japanese. Japanese is a minority language. | ||
Note: Ii panna me saait IPA phonetic symbols Unicode me hoi. |
English me, sabd ke order bahut imporant hae. Jaise ki, sentences me "Is it?" aur "It is." ke different matlab rahe hae. Japanese me ii differences ke sabd ke ending ke badle se hoe hae. Tab Japanese sabd me ek stem rahe hae jiske "body" bola jaae hae, aur duusra hissa jiske "suffixes" bola jaae hae. Suffix ke badle se sabd ke matlab badla jaae sake hae.
Japanese me paanch vowel sound hae jiske dui different lambaii rahe sake hae. Ii hae ah, ee, oo, eh, aur o. Vowel ke lamba kare se sabd ke matlab badla jaae hae: jaise ki ojisan (おじさん, uncle) aur ojiisan (おじいさん, grandfather). Japanese me ek sound hae jon ki English ke "L" sound ke rakam hae, lekin English "R" sound ke rakam bi hae. (Ii kaaran se dher Japanese logan ke duuno "L" aur "R" sound bole me difficullty hoe hae, jab uu logan English me baat kare hae.) Japanese me ek sound hae jon ki English me common nai hae aur jon ki Tsu likha jaae hae. Iske alawa, "o" aur "u" chhotaa nai to lambaa rahe sake hae. Jaise ki, benkyousuru (べんきょうする)(parrho).
Japanese me, verb, sentence ke end me rahe hae, aur subject suruu me rahe hae. Bahut sentences me koi bhi subject nai rahe hae. Sune waala subject ke anumaan aur verb ke form se work out kare sake hae.
Japanese me Japan ke Nihon (日本) bola jaae hae, aur Japanese language ke Nihongo (日本語) (-go ke matlab language hae). Nihongo ke matlab bhi Japanese hae. Kabhi kabhi Nippon aur Nippongo sabd ke bhi kam me lawa jae hae lekin aaj kal ii sabd ke jaada nationalist socha jaae hae, jab ki Nihon jaada neutral sabd hae. Ii sabd ke kanji characters ke matlab "sun-root" hae, jiske kaaran hae ki Japan ke "The Land of Rising Sun" bola jaae hae.
Japanese bhasa tiin writing system ke use kare hae. Pahila dui hae hiragana (ひらがな) aur katakana (カタカナ). Hiragana ke Japan ke sabd ke likhe me use karaa jaae hae. Katakana ke jaada kar ke sound effects likhe khatir aur uu sabd ke likhe khatir jon ki Japan ke baaahar se aais hae, ke khatir use araa jaae hae. Duuno writing system me symbols use karaa jaae hae jiske matlab ek syllable hae. Katakana ke straighter edges aur sharper corners rahe hae. Hiragana me jaada curves rahe hae.
Japanese likhe ke ek tiisra dhang bhi hae, jiske kanji (漢字) bola jaae hae, jisme har ek sabd ke ek chapa hae jon ki Chinese bhasa se aai s hae. Japanese parrhe ke khatir, students ke 2,000 kanji sikhe ke parre hae. Dher kanji ke chhotaa kanji se banawa gais hae.
Likha gais Japanese me sabd ke biich me koi space nai rahe hae, aur kanji sabd ke sentence me separate kare me madat kae hae.
Japanese ke dui rakam se likha jaae hae:
Japanese me sentences ke ii rakam banawa jaae hae: subject, object, verb. Jaise ki, Aaj ham aapul khaya (今日、私はりんごを食べました).
Niche kuchh Japanese sabd ke example hae :
Number Japanese me | Number Fiji Hindi me |
---|---|
ichi | ek |
ni | dui |
san | tiin |
shi | chaar |
go | paanch |
roku | chhe |
shichi | saat |
hachi | aath |
ku | nau |
juu | das |
Fiji Hindi | Japanese |
---|---|
Sombaar | getsuyōbi |
Mangar | kayōbi |
Budh | suiyōbi |
Bif | mokuyōbi |
Suk | kin'yōbi |
Sanichar | doyōbi |
Etwaar | nichiyōbi |
Ii bhasa ke aapan Wiki hai. Japanese bhasa edition ke dekho |
This article uses material from the Wikipedia Fiji Hindi article Japanese bhasa, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Agar duusra kaaran nai dewa gais hae, tab aap ii panna me likha gae chij ke aap CC BY-SA 4.0 ke niche kaam me lae sakta hai. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Fiji Hindi (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.