Katalaans spriak
Fünjen sidjen för „Katalaans spriak – Wiki Katalaans Spriak
Maage det sidj „Katalaans+spriak“ uun detheer wiki! Luke uk bi a fünjen sidjen.
- Katalaans (català [kətəˈɫa] üüb uastkatalaans, [kataˈla] üüb waastkatalaans) as en romaansk spriak. Hat as nai mä oksitaans uun Süüdfrankrik. Diar san…
- uun't Sardisk noch föl faan't Latiinsk weder. Diar as uk iinflööd faan't Katalaans of Spoonsk. Logudoreesk of Sardu Logudorèsu (Madel-Waast-Sardiinien) Nu(g)oreesk…
Kataloonien (katalaans Catalunya [kətəˈluɲə], spoonsk Cataluña [kataˈluɲa], araneesk Catalonha [kataˈluɲa]) as ian faan 17 autonoom gemianskapen uun Spoonien…- Galloromaans spriaken (widjerfeerd faan „Galloromaansk spriak“)Oksitaanoromaans spriaken Oksitaans Nuurdoksitaans Süüdoksitaans Gaskognisk Katalaans (?) Rätoromaans spriaken Rätoromaans Ladiins Furlaans Nuurditajeensk spriaken…
A Balearen of Balearisk Eilunen (katalaans: Illes Balears, spoonsk: Islas Baleares) san en skööl faan eilunen uun't waastelk Madlunsia an en autonoom…
Sardiinien (sardisk Sardigna, itajeensk Sardegna, katalaans Sardenya) as efter Siziilien det öödergratst eilun uun't Madlunsia. Tuup mä a letjer eilunen…
Romaans spriaken (widjerfeerd faan „Romaansk spriak“)lunen uun Uasteuroopa an Waastaasien üs Ukraine an Israel) 28.000.000 Katalaans (català) Kataloonien an uk Roussillon (Süüdfrankrik), Andorra, Balearen…- faan a romaans spriaken fransöösk, itajeensk, portugiisk, spoonsk an katalaans. Bon dia. – Gud dai. Alo. – Haloo. Como es tu? – Hü gongt di det? Bon…
Virtus Unita Fortior (latiinsk "Mäenööder san wi starker") Amtelk spriak Katalaans Hoodstääd Andorra la Vella Stootsfurem Konstitutionel monarchii Stootsbaas…
