Gerhard Martens: Matruus an konstmooler

Didiar artiikel "Gerhard Martens" as eksklusiif üüb't Nuurdfresk Wikipedia!

Tekst üüb Öömrang

Gerhard August Johannes Martens (* 14. Oktuuber 1855 uun Elsfleth, † 25. Jüüne 1946 üüb Oomram) wiar en matruus an konstmooler.

Gerhard Martens wiar ään faan elwen jongen faan di Sössaarper siaman an komandöör Martin Martens an sin wüf Eike, bäären Gerrets. Sin aalern lewet iarst uun Neebel, skebet 1848 oober am efter Elsfleth, huar Gerhard do uk bäären wurd. San aatj wiar ään faan a leetst öömrang Greenlun-komandöören.

Gerhard foor al üs jong maan tu sia, uun a 1880er juaren wiar'er uun Ameerikoo, kaam oober 1892 turag tu Oomram.

Hi wiar befreid mä Ida Diana, bäären John, an jo hed mäenööder sjauer jongen: Martin Ermin, Juliane Pauline (befreid Jessen), Maria Elisabeth (befreid Hollstein) an Peter Hinrich Charles. Idas aatj Peter Christian Hinrich John kaam 1863 mä flook ööder Öömrangen am't leewent, üs'er mä't redangsbuat det strunagt skap "Horus" tu halep kem wul. Gerhard an Ida lewet tuleetst uun Sössaarep.

Iarst üs ual maan mä 75 juar begand Gerhard tu moolin. Hi küd furchboor smok skapsbilen mä öölefarew moole, miast soken, diar öömrang kopteins hed. An jo hinge daalang noch uun flook öömrang hüsang.

Di ään dring Charles, bäären di 25. Detsember 1893 uun Sössaarep üüb Oomram, stoorew jong üüb grünj faan kriichsfulgen. Hi as 1914 uun't seminaar faan Tønder skuulmääster wurden, wiar 1919 skuulmääster uun Sønderborg an 1919 bit tu a 5. Jüüle 1920 uun Løgumkloster, an diarefter uun Bramstedt bi Låålönj.

•  
  4-määst-bark "Kurt" (daalang Moshulu) mä di öömrang koptein Wilhelm H. G. Tönissen

• amrum-news.de Leewentsbil faan Gerhard Martens, skrewen faan Georg Quedens.