Quebec

Ku Cartier' Jacques rännäs' 1535. a. St. Lawrence'i jõkõ pite allapoolõ jousõ tä ütte paika, kon jõgi lätt ahtambas. Säält löüd' tä külä, midä irokeesiq kutsiq Stadaconas. Ao minnen kattõ tuu külä ärq ja kotust naati kutsma Quebecqkis. Algonkini, krii ja mikmaki keelin tähendäs kepek jõõkitsust vai kotust, kon jõgi lätt kitsambas.

1603. a. kästi tõsõl prantsusõ maiõuurjal Champlaini Samuelil luvvaq mõnõq asundusõq Põh'a-Ameerikan. 1608. a. lõi tä üten 28 mihega külä tuu paiga lähkon, kon Stadacona oll' olnuq. Champlain pand' küläle nimes Quebeci asundus. Tuust sai edimäne Prantsusõ asundus Põh'a-Ameerikan, miä jäi püsümä. Tuud nimme tarvitõdi külä kotsilõ inämb ku 150 aastakka. Peräst 7-aastagast sõta (1756-1763) and' Prantsusmaa umaq kolooniaq Ütiskuningriigilõ. 1774. a. Briti statuut suurõnd' asundusõ piire. Õigõq pia pagõsiq sinnäq Ameeriga revoluts'ooni iist tuhandõq lojalistiq. 1791. a. otsust' Briti val'tsus jälq piiriq ümbre tetäq ja lõi Alamb-Kanada (miä oll' päämädselt prantsuskiilne) ja Ülemb-Kanada (miä oll' päämädselt inglüskiilne). 1841. a. pantiq nuuq maaq kokko Kanada provindsis. 1867. a., ku luudi Kanada Dominjon, luudi ka vahtsõnõ Quebeci provints.