Kreeka Kiil

Parhilladsõl vahtsõkreekakeelel oll’ kats kiräkeele tõsõndit: katharevusa, miä om tiideline ja ammõt’linõ vanakreeka kiil ja dimotiki, rahvakiil, midä tarvitatõdas ilokirändüsen. 1974. aastagast om ammõt’likult tarvitusõl dimotiki.

Kreeka kiil om tähtsä, selle et Ilias ja Odüsseia, Platoni kõnõq ja Aristotelese tyyq ommaq kirotõduq tuun keelen. Kriika kiilt kõnõlõs umbõs 13 mill’onat inemist Kreekan, Küprüsel ja mitmõl puul maailman. Taa om üts riigikeelist Albaanian, Armeeniän, Ungarin, Itaalian, Rumeeniän, Türgün ja Ukrainan. Taa om kah Õuruupa Liido üts ammõt’liidsist keelist.

Kreeka kiilt om kynõld joba 3. aastatuhandõst eKr saaniq Balkani puulsaarõl. Kreeka kiil om kygõ vanõmb täämbätsel aol pruugit kiil.

Perioodiq

• Proto-kreeka kiil: 3. aastatuhandõst eKr, kõigidõ kreeka keele tõõsõndidõ imä.
• Mükeene-kreeka kiil: Mükeene ütiskunna kiil 16-12 aastasaal eKr.
• Vana-kreeka kiil: klassigalidsõ Kreeka ao kiil kuun uma murdidõga 9. aastasaal eKr – 6. aastasaal pKr.
• Koinee-kreeka kiil: oll’ harilik kiil ja lingua franca Balkani puulsaarõl 300. aastagal eKr – 300. aastagal pKr.
• Keskao-kreeka kiil: Bütsandsi keisririigi aol ollõvat pruuknuq kiil 300. aastagal – 15. aastasaal.
• Vahtsõnõ-kreeka kiil: täämbätse ao kiil Kreekan.

Kreeka synno om lainat hulka kiilihe, esiqeränis pall'o om naid näütüses inglüse keelen. Näütüses või tuvvaq matõmaatiga, füüsiga, tähetiidüs (kreeka lain um siski astronoomia), demokraatia, filosoofia, atleetiga, tiatri, retooriga, baptism jne. Ka sõnaq lõpuga -loogia, -graaf ja liit tele-.

Kreeka tähistü om kreeka keele kirotamisõs 9. aastasaast eKr pääle tarvitõdav tähistü. Kreeka tähistü näüdüsses oll’ foiniikia tähistü. Kreeka tähistü om olluq alossõs ladina, kürillilidsele ja kopti tähistüle.

Kreeka ladina tähistu

Kreeka tähistu suur- ja tsillotäheq ommaq edimädsen ja tõõsõn rian. Kolmandan rian om tuud vahtsõkreeka nimmi kirotamisõs tarvitõdav 1987. aastagal luunuqd kreeka umaladina tähistü.

• Eesti keelen
• Vahtsõnõ-kreeka kiil