Bosnia Ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia ja horvaadi keelen Bosna i Hercegovina, serbiä keelen Босна и Херцеговина) om Õuruupa riik.
| |||||
| Riigi tunnuslausõq: olõ-i | |||||
 | |||||
| Riigikiil' | bosnia kiil', horvaadi kiil', serbiä kiil' | ||||
| Pääliin | Sarajevo | ||||
| President' | Dragan Čović (horvaadist liigõq) Mladen Ivanić (serbläsest liigõq) Bakir Izetbegović (bosnialasõst liigõq) | ||||
| Pääministri | Denis Zvizdić | ||||
| Suurus - Kokko - % vett | maailma maiõ hulgan 124 51 129 km² 0% | ||||
| Rahva hulk - Kokko (2005) - Tihehüs | maailma maiõ hulgan 128. 3 839 737 (2011) 79/km² | ||||
| Hindäperi | 5. mahlakuu 1992 | ||||
| Raha | Bosnia ja Hertsegoviina mark | ||||
| Aovüü - suvõaig | Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) | ||||
| Riigihümn' | Intermeco | ||||
| Internetitunnus | .ba | ||||
| Telefonikuud' | 387 | ||||
Bosniast ja Hertsegoviinast põh'a, õdagu ja lõunõ puul om Horvaatia, hummogu puul om Serbiä nink lõunõhummogu puul Montõnegro. Merepiiri om Bosnial ja Hertsegoviinal õnnõ 20 km Aadria mere veeren Neumi liina man.
Bosniast ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Sarajevo.
Bosnia ja Hertsegoviina sai hindäperi riigis 1990. aastagil Jugoslaavia sõa käügin. Inne tuud oll' tä Jugoslaavia Föderatiivsõ Sotsialistlidsõ Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina om parlamentaarsõ demokraatlidsõ riigikõrraga riik, miä sai 2010. aastaga mahlakuun NATO liikmõkandidaadis. Õuruupa Nõvvokogo liigõq om Bosnia ja Hertsegoviina 2002. aastaga 24. mahlakuu pääväst.
Aolugu
Poliitiga
Luudus
Bosnia ja Hertsegoviina kesk- ja lõunõosa ommaq mägitseq, põh'aõdagun om kah kühmõ, a põh'ahummogu jaon om maa tasanõ. Kõgõ korgõmb tipp om Magliči lava (2386 m) Dinaari mäkin, mink õdagujago om karstinõ ja kon om pall'o kuupõ. Sisemaal om mõõdokas kontinentaalnõ kliima, tuu tähendäs, et suvõq ommaq kuumaq ja talvõq külmäq ja lumitsõq. Maa lõunõotsan kliima om vaihõmereline. Pia puult maast katvaq mõtsaq.
Valitsõmisjaotus
Riik om detsentraliseerit võimoga nink sais kuun katõst föderatiivsõst valitsõmisütsüsest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderats'oonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ja Serbläisi Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Mõlõmbaq föderatiivsõq piirkunnaq valitsõsõq ütenkuun Brčko ringkunda (Brčko distrikt, Брчко дистрикт).
Majandus
Rahvastik
Riigin eläs kolm suurt etnilist rühmä. Noist kõgõ suurõmb om bosnialasõq (48%), sõs serbläseq (37%) ja horvaadiq (14%).
Kultuur
Välislingiq
| Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: | |
This article uses material from the Wikipedia Võro article Bosnia ja Hertsegoviina, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.