2022 Vinnemaa Sisseminek Ukrainahe

radokuu pääväl 2022. Sisseminek om osa Vinne-Ukraina sõast, miä naas pääle 2014. aastagal.

Pääle 2014. aastaga Ukraina revolutsiooni võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puulsaarõ ja Vinnemaa toeduq erälelüüjäq võtiq hindä alaq osa Donbassist Hummogu-Ukrainan, miä kasvi katsa-aastagadsõs sõas sääl piirkunnan. Seo sõaga pääleminek om kõgõ laemb sõalinõ opõratsiuun Õuruupan pääle Tõist ilmasõta.

30. süküskuu pääväl 2022. and' Vinnemaa president Putini Vladimir teedäq Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti Vinnemaa alaq minekist. Ukraina, USA ja ÜRO seod ei tunnistaq.

Sõaväe kokkoajaminõ

2021. aastaga märtekuust pääle hoiadiq Ameeriga ja Õuruupa julgõolõgiteenistüseq, et Vinnemaa aja ummi sõamiihi kokko Ukraina piiri taadõ ja pand valmis rünnäkut Ukraina vasta. Joulukuun ütel' Ameeriga luurõq, et Ukraina piiri takan om joba 175 000 sõamiist Vinnemaa ammõtliguq helütoroq väärssiq nuuq jutuq ärq ja ütliq, et Vinnemaa ei tahaq kinkagiq vasta sõtta minnäq.

Kõnõlõmisõq

2021. aastaga joulukuun saat' Vinnemaa NATO-lõ ja USA-lõ umaq julgõolõgiettepanõkiq, minkast tä taht' Washingtonigaq kõnõldaq. Nõudmisõn oll' kirän, et Vinnemaa jaos om tähtsä tuu, et NATO vahtsit liikmit manoq es võttunuq ja inneskiidsist Nõvvokogo Liido riike seest, sh Baltimaist sõaväeläseq ja tehniga vällä veenüq. Ukraina pallõl', et Õdaguriigiq noid nõudmiisi vasta es võtnuq. Ameeriga and' teedäq, et nimäq ilma Õuruupa riigeldäq sääntsit plaanõ ei piäq. 2022. aastaga vahtsõaastakuul kõnõldi mitmit kõrdu, a Õdaguriigiq es ütleq, et Ukraina EL-i ja NATO-htõ ei saaq, õnnõ, et egä riik saa uma tulõvigu iist esiq otsustaq. Vinnemaa es olõq tuu vastussõgaq rahu.

Pääle kõnõlõmiisi

Vinnemaa vei ummi sõamiihi Ukraina piiri taadõ edesi, Ameeriga luurõ perrä oll' 17. radokuu pääväl sääl joba 200 000 soldanit.

Mitmõq riigiq veiq umaq saatkunnaq Ukrainast ärq ja ütliq umilõ kuakundlaisilõ, et nuuq Ukrainast ärq lännüq. Ka OSCE vei umaq inemiseq Donetskist ärq.

18. radokuu pääväl ütel' vinnemeelitside Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juht Pušõlini Denõss, et nä alostiq inemiisi ärqviimisegaq Vinnemaalõ.

19. radokuu pääväl kirodiq Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juhiq alaq määrüisile, miä käskseq 18–55-aastagaisi miihi püssä alaq.

20. radokuu pääväl jäiq Vinne väeq pääle oppuisi ("Союзная решимость – 2022") õks Valgõvinnehte.

21. radokuu pääväl and' Kreml teedäq, et Putini Vladimir plaanits' tunnistaq nn "rahvavabariike" Donbassin.

22. radokuu pääväl naas' pääle Vinne väki sissesõit Donbassi, mink ammõtligus põhjusõs üteldi rahuvalvõq.

 

Sõa edimädseq pääväq

24. radokuu päiv

2022. aastaga radokuu keskpaigas oll' Vinnemaa Ukraina piiri taadõ kokko ajanuq vähämbält 200 000 sõamiist ja jakas' miihi ni sõariisto kokkoajamist. Vinnemaa president Putini Vladimir and' 24. radokuu päävä hummogu uman videon teedäq sõalidsõst sisseminekist Ukrainahe. Putin ütel', et nuuq, kiä Vinnemaa tegemiisi sekäseq, saavaq nätäq midägiq, midä maailm innembi nännüq ei olõq. Vinnemaa alost' rünnäkut umbõs kell viis hummogu. Umbõs 90 kavvõ-, keskmaa ja ballistilist raketti (18.00 saisogaq) lasti sõaliidsi objekte ja Ukraina liino pääle. Kuuli vähämbält kümme tsivilisti ja 40 sõamiist, vika sai 20 inemist. 24. radokuu päävä õdagus saiõq vindläseq hindä kätte Tšornobõli.

25. radokuu päiv

Hummogul kl 4 aigu lasti Kiievit siib- ja ballistiliidsi rakettegaq. Ukraina valitsus and' teedäq, et lask' üüse alla vastadsõ linnumassina, miä sattõ kohegi elomajja ja pand' tuu palama. Ildampa tull' vällä, et linnumassin oll' hoobis Ukraina Su-27.

26. radokuu päiv

Vinnemaa soldaniq joudsõq Dnepri jõõ hummogukaldõ pääl Kiievi lähküle. Ukraina sõaväeülemb kõnõl' rassõst võitlusõst Kiievi põh'apuulsõn liinaosan Obolinon. Pääle võitluisi jäiq liinaosaq ja Kiiev ukrainlaisi kätte

Panti masma komandanditunn, inemiisil om keelet välän ollaq õdagu 17-st hummogu 8-niq.

27. radokuu päiv

Vinnemaa rünnäs' linnuväljo Kiievi ümbre, kütüsehoituisi ja torojuhtmit: raketirünnäguq saiõq pihta Vassilki nahvtahoitusõlõ, säsükirgäjide jätüsside hoitusõlõ Kiievi lähkün. Harkivin plahvat' gaasitoro. Vinnemiilseq erälehoitjaq Luhanskin ütliq, et Rovenki bensiinijaama pand' palama Ukraina rakett.

Lahenguq käveq Harkivin, kohe vindläseq olliq üüse sisse lännüq. Päälelõuna aigu ütel' Ukraina, et om Harkivi tävveligult hindä kätte tagasi saanuq.

Putini Vladimir and' käsü pandaq umaq säsüväeq (tuumaväeq) korgõmbahe valmisolõmistõ ja ütel' et tuu põhjusõs ommaq NATO ni Õuruupa Liido pääletükjäq ütlemiseq.

Õdagus oll' ümbre piiret Mariupol, sõameheq pandsõq hinnäst lahengus valmis.

28. radokuu päiv

Mitmõq aoleheq kirodiq, et ka Valgõvinne või Ukrainalõ külge minnäq.

Läti parlament tekk' muutmiisi säädüisin ja and' umilõ kuakundlaisilõ õigusõ minnäq Ukraina poolõ pääle priitahtligus sõamehes. Ka Eestin arotõdi, kas eestläseq võinuq Ukrainahe priitahtligus minnäq.

Ukraina ja Vinnemaa kõnõlõmisõq naksiq Valgõvinne piiri pääl kl 12.15 kotusõpäälidse ao perrä.

Lõuna paiku panti Internetti pildiq ja videoq Harkivi liinast, midä vindläseq mitmikraketihiitjidegaq pommitasõq. Nätäq om ärqhäötedüisi elomajjo, vikasaanuid, kuulnuid tsiviliste. Haigõmajjo, latsiaido, elomajjo pommitaminõ om sõakuritego.

Ohtõrka sõaväebaasi pommitamisõgaq saiõ surma üle 70 Ukraina sõamehe.

1. urbõkuu päiv

1. urbõkuu päävä hummogudsõ saisogaq oll' Ukrainan koolnuq ja vika saanq 5710 Vinne sõamiist, lisäs 198 tanki, 29 linnumassinat ja muud tehnikat.

Ameeriga Ütisriigiq ja Ütiskuningriik ütliq, et nail ei olõq võimalik Ukraina õhuruumi kaitsaq, selle et NATO om kaitsõlinõ ütehüs.

Harkivi liinan sai surma kümnit inemiisi, ku vindläseq pommidiq elo- ja haigõmajjo ni Harkivi Vabahusõ platsi.

Hummokpoolõ tull' teedüs, et ka Valgõvinne väeq ommaq vindläisiga kampa löönüq ja Ukraina vasta sõtta lännüq. Ameeriga ütel' et nääq ei saaq tuud õigõs tunnistaq, selle et neil om veidüq teedüst.

Vinnemaa pommit' Kiievi teletorni, tuu käügin sai pihta ka holokausti memoriaal. Kuuli viis inemist.

2. urbõkuu päiv

 

Vinnemaa laskõvar'omeheq tulliq üül vasta hummogut Harkivihe sisse ja ründsiq sõaväehaigõmajja. Harkivi kupõrnaatri Sõnegubovi Oleh ütel', et vindläisi kaotusõq ommaq suurõq.

Vinnemaa ütel', et Herson, tähtsä raudtiisõlm ja sadamaliin, om päält jovvulist pommitamist lännüq Vinnemaa kätte. Hersoni liinapää ütel', et liin om ümbre piiret, a õks Ukraina käen.

Vinnemaa väeq joudsõq Kiievile lähkümbäle, 10-15km Kiievist, ja lahengumürä olľ joba Kiievi keskliina kuuldaq. Kiievit pommitõdi innekõkkõ Iskanderigaq. Eesti kaitsõväe luurõkeskusõ ülemb Grosbergi Margo arvas', et Vinnemaal lätt' Kiievi võtmisõga viil kats päivä. Õdagu tull' teedüs, et üts suur mürsk sattõ Kiievi raudtiijaama kõrvalõ, inemiseq olliq pommipaossin ja vika es saaq. Raudtiijaam om tähtsä kotus, kost sõapagolasõq liinast sõa jalost ärq saavaq minnäq.

Tähtsä sadamaliin Mariupol om ümbre piiret ja vindläisi tulõ all.

3. urbõkuu päiv

 

Vinnemaa pommitaminõ tekk' mitmõn Ukraina liinan pall'o kurja. Maaväeq joht Kiievihe es lääq, a kavvõtulõgaq lasti pääliina külh. Viil pommitõdi Harkivit, Ohtõrkat ja Mariupolit. Kõgõ muu man saiõq pihta ka koolimajaq, elomajaq ni pääkeriguq.

Ukraina võimuq tunnistiq õigõs teedüse, et 300 000 inemisega Hersoni liin om lännüq vindläisi kätte. Hersoni liinapää Kolõhajevi Igor ütel', et Vinne soldaniq käveq ka liinavalitsusõ huunõn ja tä pallõl' vindläisi, et nuuq inemiisi es tappunuq ja kinnüt', timmä huvitas õnnõ normaalnõ elo liinan.

Õdagupoolõ naas' pääle kõnõlõmiisi tõõnõ vuur'. Lepüti kokko, et luvvas kalidor, mink piten saavaq inemiseq ärq pakõq ja kost saa süvväq ja muud kraami tuvvaq.

Ukraina pästeammõt ütel', et Tšernigivi liina varõmidõ alt om lövvet vähämbält 33 kuulnut inemist.

Edimäist kõrda suurõmba sõa joosul lätsiq Ukraina väeq esiq rünnäkulõ ja võtiq tagasi Kiievi–Žitomiri maantii. Viil lätsiq ukrainlasõq vindläisi vasta Irpini man ni pästiq Bucha ja Makarivi.

4. urbõkuu päiv

Hummogu anti teedäq, et päält tuud, ku vindläseq pommidiq Tšernigivi liina, om koolnuq 47 inemist.

Mariupoli liina piireti, a liin jäi õks ukrainlaisi kätte.

Ukraina merevägi lask' uma lipulaiva põhja, et vindläseq taad umalõ es saanuq.

5. urbõkuu päiv

Vinnemaa and' teedäq aotlidsõst vaherahust Mariupolin ja Volnovahhan. Vaherahu läts luhta, ku Vinnemaa pommit' tsiviliste, kiä sõa iist ärq pagõsiq.

Vinne väeq lasiq Irpinin vasta taivast tühä rongi ja raudtiirüüpäq, et inemiisi Hummogu poolõ es saanuq pakõq.

Briti luurõ perrä ommaq Harkiv, Tšenihiv ja Mariupol õks Ukraina käen. Sumõ liinan käüväq kõvaq tapõlusõq. Lõunõ puul lääväq Vinne väeq sadamaliina Mõkolajivi poolõ.

6. urbõkuu päiv

Jakku Mariupoli piirdmine, kokkolepütüst kalidorist es tulõq midägiq vällä, vindläseq pommidiq naid kalidoorõ. Mariupoli inemiisil es olõq vett, eelektrit, kütet ja nä olliq kõik aig suurõtükü- ja raketitulõ all.

Vinne väeq ründäseq säsüjaamu ja näil ommaq sääl umaq baasiq, selle et õnnõtusõ pelkmise peräst ei nakaq näid sääl kiäkiq ründämä.

7. urbõkuu päiv

Vinnemaa pand' hinnäst valmis Kiievi võtmisõs. Tuu jaoks aetas kokko miihi, kiä ommaq ka inne Süüriän ja muial sõan olnuq. Vinne väeq pommidiq humanitaarkalidoorõ, lassõq tsiviliste pihta, võtiq naisi ja latsi taganusõs.

Valgõvinne piiri pääl kõnõliq Ukraina ja Vinnemaa kolmandat vuuri. Lepüti kokko, et tetäs kalidor, a et vindläseq olliq naid jo päivi pommitanuq, es usuq ukrainlasõq, et tuust midä vällä tulnuq.

Ukaina merevägi häöt' Vinne mereväe patrull-laiva Vassili Bõkovi.

2022. aastaga viimädseq kuuq

Hersoni tagasivõtminõ

29. põimukuu pääväl naas' Ukraina pääle vastarünnäguga, et Lõunõ-Ukraina maaq, miä Vinne käen ommaq, tagasi võttaq.

11. märtekuu pääväl joudsõq Ukraina väeq Hersoni liina. Samas aos olliq Vinne väeq pagõnuq üle Dnepri jõõ tõõsõ kalda pääleq.

Raketiq Poolan

15. märtekuu pääväl tull' teedüs, et Puula, Przewodow-he, sattõ kats Vinne raketti ja kats inemist kuuli. Vinnemaa kaitsõministeeriüm ütel' et tuu om Poola provokats'uun ja Vinne raketiq Puula linda-as. Uuritas, kas Puula sadanuq raketiq olliq hoobis Ukraina õhutõrjõ S-300 raketiq.

Sõalinõ abi

2021. aastaga joulukuu lõpun taht' Eesti Kaitsõministeeriüm Ukrainahe saataq tangitõrjõrakette ja suuritükke ja küsse tuusjaos lupa Soomõlt, S'aksamaalt ja Ameerikalt, kink umaq nuuq sõariistaq olliq varrampa olnuq. Ameeriga and' uma luba 19. vahtsõaastakuu pääväl 2022 ja edimäne jago Javelini tangitõrjõrakette joud' peräle 18. radokuu pääväl. 25. radokuu pääväl, päiv pääle sõa alostust, and' Eesti teedäq, et saat rakette ja muud sõakraami viil mano. 2. urbõkuu pääväl joudsõq Javeliniq peräle.

Õuruupa Liido riigiq ja Kanada panniq hindä õhuruumi Vinne linnumassinilõ kinniq. Vinnemaalt tuvvas tuuperäst ärq 5 millärdi dollari iist linnukit.