Moḩammad Khātamī

septembril 1943 Ardakanis) on Iraani poliitik ja vaimulik, riigi president aastatel 1997–2005.

Khātamī isa oli ajatolla Ruhollah Khātamī. Tema vennad on poliitik Mohammad Reza Khātamī ja ärimees Ali Khātamī. Ka tema õde Fatemeh Khātamī on tegelenud poliitikaga.

Khātamī õppis islamirevolutsioonieelses Iraanis lääne filosoofiat ja ka islamiteadusi Qomis ja Teheranis, hiljem täiendas ta end ka Hamburgi Islami Keskuses. 1979 naasis ta Iraani, aastatel 1980–1982 oli parlamendi liige, 1982–1986 ja 1989–1992 kultuuriminister ning 1992–1997 Rahvusraamatukogu juhataja.

1997. aastal valiti suhteliselt vähe tuntud Khātamī paljudele üllatuseks 70% toetusega Iraani presidendiks. Ta lubas moderniseerivaid ja ilmalikke reforme, mida oli ettevaatlikult teostanud ka eelmine president Akbar Hāshemī Rafsanjānī. Suurt tähelepanu pööras ta kultuurile ja kodanikuühiskonnale. Ta pooldas ka Euroopa riikide ning USA-ga suhete parandamist, esitades tsivilisatsioonide dialoogi teesid, kus väitis, et kõigil tsivilisatsioonidel on üksteistelt palju õppida ning isoleerumine või vaenulikkus pole lahenduseks. Tema reforme takistas siiski asjaolu, et enamik võtmepositsioonidel olevatest kõrgvaimulikest, sealhulgas Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei oli läänestavatele ja moderniseerivatele muudatustele vastu. Mitmed reformid õnnestus tal siiski läbi suruda. Majanduspoliitikas proovis Khātamī muuta Iraani majandust avatumaks ning liita seda ülemaailmse turuga.

Välispoliitikas püüdis Khatami oma tsivilisatsioonide dialoogi teese igati järgida ning kohtus mitmete läänemaailma liidrite, sealhulgas Johannes Paulus II, Jacques Chiraci, Johannes Rau ja Vladimir Putiniga. USA-ga rikkus suhteid aga Iraani tuumaprojekt, kuigi Khatami püüdis teravusi kahe riigi suhetes igati vältida.

2004. aasta valimiste ajal eemaldas klerikaalne Valvurite Nõukogu mitmed reformimeelsed kandidaadid nimekirjadest ja tulemuseks oli usukonservatiivide mäekõrgune võit. Khātamī valitsuses tekkisid seetõttu suured pinged, mitmed radikaalsemad reformimeelsed otsustasid tagasi astuda.

Pärast oma ametiaja lõppu asutas Khātamī oma eraorganisatsioonina Tsivilisatsioonidevahelise Dialoogi Keskuse, mille juht ta on alates 2006. aastast ise olnud. Ta on osalenud ka rahvusvahelistes ettevõtmistes ning on jätkanud Iraanis vabama, demokraatlikuma ja avatuma ühiskonna loomise vajaduse propageerimist. 2008. aastal organiseeris Khatami Yazdi linnas rahvusvahelise konverentsi, kus arutati religiooni rolli üle kaasaegses maailmas. Seal osalesid ka mitmed läänemaailma poliitikud.

2007. aastal surus Khātamī Itaalias majanduskonverentsil olles väidetavalt naisametnikel kätt, mis rangete islami reeglitega on keelatud. Mitmed Iraani usufanaatikud nõudsid seepeale endise presidendi karistamist, kuid seda siiski ei juhtunud.

Khātamī on alates 1974. aastast abielus Zohreh Sadeghiga, kellega tal on kolm last.

Mohammad Khātamī räägib lisaks pärsia keelele araabia, inglise ja saksa keelt.

• Khatami teatas Iraani presidendiks kandideerimisest Postimees, 8. veebruar 2009