Ärimudel

Traditsioonilisteks ärimudeliteks on otsemüük, frantsiis, reklaamipõhine ja telliskivi-mördi mudel. Ärimudelis peaks kajastuma alustuskulud, rahastamise allikad, kliendibaasi põhi, turundusstrateegia ja konkurendid. Tänapäeva ärimaailmas on uudsest ideest olulisem teostus. Uue toote/teenuse loomisel peab ettevõtja aru saama, et tarbija ei taha organisatsiooni toodet/teenust, vaid probleemi lahendust.

Sageli aetakse ärimudel segi äriplaaniga. Vastavalt erialale võib olla ärimudel erinev. Ärimudeli esmased küsimused on:

• miks soovitakse ideed ellu viia?
• kes on klient?
• millist kasu saab klient tooteid tarbides?

Kuna mudeli loojad võivad mõista mudelit erinevalt, tuleb selle loomisel leida esmalt ühine keel. Ärimudeli koostamisel on kolm olulist punkti. Lõpptarbija peab olema võimalikult selgelt kirjeldatud. Mida täpsem on kirjeldus, seda paremini saab selgeks teha kliendi vajadused. Erinevad kliendigrupid võivad vajada erinevaid mudeleid, sel viisil on raskem juhtida, kuid pikas perspektiivis võib lahendus kasulikum olla.

Väärtuspakkumine ehk põhjus, miks klient toodet ostma peaks ja mis probleemi see tema jaoks lahendab, tuleb sõnastada kliendile arusaadavas keeles.

Igale ärimudeli osale tuleb võrdselt tähelepanu pöörata. Klientidele mõtlemine on sama oluline kui logistika. Ühte osa mudelist muutes, on vaja kontrollida kas ja kuidas see mõjutab teisi osasid. Põhiline viga idufirmade puhul on oskamatus ennustada, kui suurel määral on vaja ettevõtet rahastada esmase kasumini.