Walther Funk

august 1890 – 31. mai 1960) oli Saksa ajakirjanik ja poliitik. Ta oli Saksamaa majandusminister 5. veebruarist 1938 kuni 1. maini 1945.

Funk sündis kaupmehe perekonnas Danzkehmenis Ida-Preisimaal (tänapäeval Sosnovka Kaliningradi oblastis). Õppis õigusteadust, majandust ja filosoofiat Berliini Humboldti Ülikoolis ja Leipzigi Ülikoolis. Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ta jalaväkke, kuid 1916 arvati reservi kui teenistuseks kõlbmatu. Pärast sõda töötas Funk ajakirjanikuna.

1920 abiellus Luise Schmidt-Siebeniga.

1924 sai paremtsentristliku finantsajalehe Berliner Börsen-Zeitung toimetajaks. Natsionalistlike ja antimarksistlike vaadete tõttu lahkus suvel 1931 ajalehest, astus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse ning sai lähedaseks Gregor Strasseriga, kes korraldas Funkile kohtumise Hitleriga. Osaliselt majandushuvi tõttu valiti ta juulis 1932 Reichstagi saadikuks ning detsembris 1932 sai majanduspoliitika komitee juhatajaks. Kui natsionaalsotsialistlik partei tuli Saksamaal võimule, astus Funk Reichstagist tagasi ja asus Kolmanda Reichi valitsuse pressiülema ametikohale.

Märtsis 1933 nimetati ta riigisekretäriks (Staatssekretär) avaliku propaganda ministeeriumis (Reichsministerium für Volksaufklärung und Propaganda). Veebruaris 1938 sai ta Hjalmar Schachti asemel Saksamaa majandusministriks (Reichswirtschaftsminister). Schacht vallandati vastuolude tõttu Hermann Göringiga.

Jaanuaris 1939 nimetati Funk Saksa riigipanga presidendiks.

Pärast sõda mõisteti Funki üle vaatamata ta kehvale tervisele Nürnbergis kohut. Teda süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ja talle mõisteti 20 aasta pikkune vanglakaristus, mida ta asus kandma Spandau vanglas. 16. mail 1957 vabastati ta kehva tervise tõttu vanglast.

Walther Funk suri kolm aastat hiljem Düsseldorfis diabeeti.