tühiku Ja Diakriitiliste Märkide Kasutamine

Sellest tulenebki tähtsaim reegel tühiku kasutamises: tühik tuleb panna sinna ja ainult sinna, kus reavahetus on lubatud. Järelikult ei tohi panna tühikut näiteks koma ette, sest siis võiks reavahetus toimuda koma ees ning järgmine rida algaks komaga.

Üldiselt pannakse tühik kirjavahemärgi järele, aga mitte ette. Sellest reeglist on erandeid:

• Algavatele sulgudele ja jutumärkidele "([{ pannakse tühik ette, aga mitte järele.
• Mõttekriipsule – pannakse tühik nii ette kui järele, välja arvatud kahe aastaarvu vahel, kus ei ees ega järel pole tühikut.
• Sisepunktile, mis esineb lühendites (näiteks m.a.j., A.D., s.t.), ei panda tühikut ette ega järele.
• Sisekriipsule, mis esineb liitsõnades (näiteks võib-olla, kodumaa-armastus, arvestuse-eelne), ei panda tühikut ette ega järele.
• Kui satub kõrvuti mitu märki, mis nõuavad enda järele tühikut (näiteks "Kes...?"), siis pannakse tühik ainult viimase järele neist.

Teksti ei tohi rõhutamise eesmärgil tühikutega sõrendada, sest kõiki sõrendavaid tühikuid käsitletakse sõnavahedena ning seetõttu võib tekst kanduda järgmisele reale sealt, kus see ei lange kokku poolitusreeglitega. Teksti rõhutamiseks sobib kaldkiri. Allajoonitud kirja Vikipeedias teksti rõhutamiseks ei kasutata, sest see on hüperlingi tähis.

Samuti ei tohi mitut kõrvuti tühikut kasutada teksti joondamiseks. Selleks on mõistlikum kasutada kas tabeleid või muid Vikipeedia pakutavaid formaatimise abivahendeid.

Eesti tähestikus on tähti, mida ei ole inglise tähestikus. Need on tavalised ladina tähed, millele on lisatud diakriitilisi märke (täpid, katus, tilde). Kirjutusmasinatel saab sageli diakriitilisi märke ladina tähtedega suvaliselt varustada. Vikipeedias saab valida ainult olemasolevate kombinatsioonide hulgast: ei saa kirjutada m katusega ja g täppidega, küll aga a katusega (â) ja y täppidega (ÿ).

Vikipeedias saab sõrmistikul mitteleiduvaid märke lisada redigeerimisakna all olevast loetelust.

Lihtsuse mõttes on diakriitilised märgid nii mõneski tekstis lihtsalt ära jäetud. Näiteks Poola kohanime Łódź asemel kirjutatakse sageli Lodz, Wałęsa asemel Walesa. Ålandi asemel kirjutatakse Aland. Erandina asendatakse æ (Æ), ø (Ø) ja œ (Œ) vastavalt ä (Ä), ö (Ö) ja ö (Ö)-ga, näiteks Bjørn Dæhlie asemel Björn Dählie. Vikipeedias tuleb seda vältida ja kirjutada nimed võimaluse korral originaalkujul. Me kirjutame entsüklopeediat ja siit peaks saama teavet ka selle kohta, kuidas võõrkeelseid nimesid kirjutada. Meenutagem, et eks tunne ju eestlasedki ebamugavust, kui nende täpitähti sisaldavad nimed ilma täppideta kirjutatakse!

Mitte kunagi ei tohi š või ž asemel kirjutada sh või zh. Eesti keeles on hulk sõnu, kus esineb täheühend sh, nagu kõrgushüpe ja kaugushüpe, tervishoid ja korrashoid, täishäälik ja kaashäälik ning ishias. Eesti paigutusega |arvutiklaviatuuridel, millele š ja ž pole peale märgitud, saab tähed harilikult vajutades klahvikombinatsiooni AltGr+S või AltGr+Z.