Viikingiaeg

sajandini (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastatel 800–1050^[viide?]).

Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel nn viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 793. aasta 8. juunit, mil kroonikate järgi põhja poolt saabunud röövsõdalased hävitasid (tänapäeva Inglismaa kirderannikul) Lindisfarne'i saarel asunud kloostri ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.

Peamised ajalooallikad viikingiaja kohta on arheoloogia ja numismaatika ning skandinaavlaste saagad.

Oma nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka.

• 793 – viikingite rüüsteretk Northumbria kuningriiki, Lindisfarne'i saarel asunud kloostri hävitamine
• 794 – rüüsteretk Hebriididele
• 794, 795, 802, 806 – rüüsteretked Šotimaa läänerannikul Iona saarel asunud kloostrile
• 795 – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus Šotimaa kuningriiki
• 799 – rüüsteretk Frangi riiki püha Philiberti kloostrile Noirmoutier' saarel Loire'i suudmes
• u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine Orkney ja Shetlandi saartele
• 810 – rüüsteretk taanlaste kuninga Godfredi juhtimisel Frangi riigile kuulunud Friisimaale
• 825 – viikingite asumine Iirimaale ja Dublini asutamine
• 833–834 – Dorestadi vallutamine ja rüüstamine Reini jõe suudmes
• 838 – Dublini vallutamine norra viikingite poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal
• 841 – rüüsteretk Bretagne'i, Roueni rüüstamine

 

• 843 – Prantsusmaa läänerannikul Bretagne'i poolsaare, Loire'i suudme ja Nantesi vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel
• 844 – Sevilla vallutamine Andaluusias
• 845 – Ida-Frangi riigile kuulunud Hamburgi linna vallutamine taanlaste kuninga Horik I laevastiku poolt
• 845 – sõjaretk Friisimaale Ragnar Lothbroki juhtimisel, seejärel edasitung mööda Seine'i jõge ja Pariisi linna vallutamine
• u 850 – Põhja-Šotimaa, Orkney ja Shetlandi saarte ning Hebriidide kolonisatsioon
• 854 – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine
• u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal kohalike osakuningriikide moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn Danelaw' aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 886–954
• 862 – viikingite valitsemine Aldeigjuborgi linnas, Laadoga järve ääres, kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni (Konstantinoopolisse ja Ida-Rooma riiki)
• 874 – viikingite asumine Islandile
• 882 – Novgorodi (Holmgardri) viikingist valitseja Olegi (Helgi) sõjaretk lõunasse, Dnepri jõe keskjooksul rikka kaubalinna Kiievi vallutamine ja selle muutmine Kiievi-Vene riigi keskuseks
• 885 – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja Pontoise'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine
• u 890 – Hafrsfjordi lahing, mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, Harald Kaunisjuuse alla

 

• 911 – viikingite asumine Frangi riiki Neustriasse (Prantsusmaa looderannikule Normandiasse), kus 10. sajandil moodustati viikingite väepealiku Rollo Normandia hertsogiriik
• 911 ja 941 – viikingist Kiievi-Vene suurvürsti Igori (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu
• 920 – Limericki vallutamine Iirimaal
• 982 – Eiríkr Punase esimene reis Gröönimaale, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus
• u 1000 – islandlaste jõudmine Põhja-Ameerikasse (vt Leifr Eiríksson ja Vinland, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt)
• 1066 – Normandia hertsog William Vallutaja sõjaretk Inglismaale, võit Hastingsi lahingus ja Inglismaa vallutamine

 

  Pikemalt artiklis Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul.

• Álaborg/Áluborg (tänapäeva Venemaa, Novgorodi oblast, Ljubõtino rajoon)
• Aldeigja (Venemaa, Novgorodi oblast, Volhovi rajoon, Staraja Ladoga)
• Arkona (Rügeni saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
• Bardy-Świelubie (Poola, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Kołobrzegi lähedal)
• Birka (Rootsi, Björkö saar)
• Dierkow (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, Rostocki lähedal)
• Dorestad (Madalmaad, Utrechti provints, Wijk bij Duurstede lähedal)
• Gnezdovo (Venemaa, Smolenski oblast, Gnezdovo küla lähedal)
• Grobiņa (Läti, Kuramaa, Liepāja lähedal)
• Hedeby (Saksamaa, Schleswig-Holsteini põhjaosa)
• Holmgard (Venemaa, Novgorodi oblast, Veliki Novgorod)
• Kaup (tänapäeva Venemaa, Kaliningradi oblast, Zelenogradski rajoon)
• Skiringssal (Norra, Vestfold)
• Köpingsvik (Rootsi, Kalmari lään, Borgholmi vald)
• Lindholm (Taani, Ålborgi linna lähedal)
• Menzlin (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, Anklami linna lähedal)
• Ralswiek (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
• Rerik (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern)
• Ribe (Taani lõunaosa)
• Sarskoje (Venemaa, Jaroslavli oblast)
• Sigtuna (Rootsi, Stockholmi lään)
• Timirjovo (Venemaa, Jaroslavli oblast, Jaroslavli linna juures)
• Truso (Drużno järve juures, Poola põhjaosa)
• Vanaja (Soome, u 100 km Helsingist põhja pool)
• Wolin/Jomsborg (Poola, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Wolini saar)

  Pikemalt artiklis Eesti viikingiaeg

Eesti ajaloos loetakse nooremasse rauaaega kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes eelviikingiaeg ja järgnes hilisrauaaeg. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute linnuste rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas laibakalmistute rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, kederkeraamika kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt talirukki kasvatamise algus).

• Saxo Grammaticus, Gesta Danorum
• Ragnar Lothbrok, Rjurik, Rollo
• Salme laevmatused Saaremaal (u 750 pKr)