Viļaka

Linn asub Riiast 246 ja Balvist 28 kilomeetri kaugusel, 95 meetri kõrgusel merepinnast.

Viļaka
latgali Vileks
Viļaka
Viļaka lipp Viļaka vapp
Pindala	6,2 km² (2023)
Elanikke	1193 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 27° 40′ E

12. sajandil kuulus piirkond Adsele muinasmaakonda. Aastal 1293 rajas Johann II von Vechten piirkonnas katoliikluse levitamiseks sinna Marienhauseni kloostri. Ajaloolase Arndti arvates (1753) rajati siis sinna ka Viļaka piiskopilinnus. Liivi sõja ajal asus aastal 1560 linnusesse poola garnison. 1629 Altmarki vaherahuga jäi Latgale Poolale ja seal moodustati Liivimaa vojevoodkond (Inflanty Polskie, Väike-Liivimaa), mille koosseisu kuulus ka Vilaka staarostkond.

1700–1721, Põhjasõja ajal lõhuti linnus tõenäoliselt täielikult. Linnuse asemele tekkis Viļaka mõis. 1772, 30. septembril läks Latgale koos Vilaka piirkonnaga seoses I Poola jagamisega Venemaa kätte. Hilisematel sajanditel Vene võimu all oli Viļaka väike tähtsusetu asula. Aastal 1890 valmis sealne katoliku kirik, umbkaudu samal ajal ehitati sinna ka õigeusu kirik.

Aastal 1928 ehitati asulasse luteri kirik. Enne teist maailmasõda oli kolmandik linna elanikest juudid. Linn aastast 1945. 2009. aastani kuulus Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Viļaka piirkonna keskus.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Viļaka piiskopilinnuse varemed ja selle territoorium, Viļaka õigeusu kirik, Viļaka katoliku kirik, selle kolmteist vitraaži ja orel. Kohaliku kaitse all on koolimaja aadressil Pils iela 11, Viļaka haigla surnukuur aadressil Parka iela 2, Viļaka katoliku koguduse pastoraat, Viļaka luteri kirik, katoliku kiriku kolm altarit ja kantsel ning Viļaka mõisa hoonetekompleks (piirdemüür, park ja kaks tootmishoonet).

Looduskaitse all on Marienhauzeni tamm ja selle kõrval kasvav 25,5 meetri kõrgune tamm.

•  
  Raekoda
•  
  Linna peatänav
•  
  Katoliku kirik
•  
  Õigeusu kirik
•  
  Luteri kirik