Vesipüks

Kitsas tähenduses on vesipüks mittemesotsüklonaalne tornaado vee kohal, mistõttu see maismaale jõudes enamasti hajub ja ei tekita kahju, sellest ka vahel kasutatav nimetus "hea ilma" vesipüks.

Vesipükside tekkimiseks peab õhumassi kihistus olema labiilne, et saaks tekkida konvektsioon. Parasvöötmes on vesipükside tekkeks soodsad tingimused siis, kui sooja vee kohal on külm õhumass, mistõttu õhu vertikaalne liikumine on soodustatud ja arenevad konvektsioonipilved. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis, st tipp pole jäätunud. Sel juhul puuduvad nii sademed kui äike. Kui nüüd tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Sellised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiealised (alla 20 minuti). Kui aga vesipüks areneb mesotsüklonist, siis on sel kõik omadused ja sama ohtlikkus nagu klassikalisel tornaadol. Seda tüüpi vesipüksid on märksa haruldasemad.

Vesipüksid ei ime vett üles, küll aga võib vesipüks pihustada vett, mistõttu tekib pritsmetest pilv samba alumisse ossa. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv. Kuna rõhk langeb õhu pöörlemisel, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi algul lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja..

Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi lahel ja Soome lahel. Vesipüksihooaeg on augustis ja septembris, kui vesi on soe, aga kohale võivad jõuda üpris külmad õhumassid. Mõnikord võivad tekkida vesipüksiseeriad, mis tähendab, et korraga tekib mitu vesipüksi või tekivad need üksteise järel.

Vesipüksiga analoogne tornaado maismaa kohal on tuulispask.

• Lääne-Virumaa, Vergi 12.07.2015
• Väike väin 16.07.2015
• Haapsalu laht 23.07.2015
• Soela väin 30.08.2015
• Pakri saarte läheduses 06.09.2015
• Suur väin 18.07.2017