Veeber

Ühiku tähis on Wb. Veeber on nimetatud saksa füüsiku Wilhelm Eduard Weberi järgi.

Veebrit saab defineerida lähtudes Faraday seadusest, mis seob juhtmekeeruga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutuse keerus indutseeritava elektromotoorjõuga (ja vastavalt juhtmekeeru otste vahel tekkiva pingega):

magnetvoo muutus 1 veeber sekundis tekitab juhtmekeeru otste vahel pinge 1 volt, ${\displaystyle \mathrm {Wb} =\mathrm {V} {\cdot }\mathrm {s} .}$

Veeber on ka võrdne magnetvooga, mis läbib magnetvälja suunaga ristuvat 1 m² suurust pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (T):

${\displaystyle \mathrm {Wb} =\mathrm {T} {\cdot }\mathrm {m} ^{2}.}$

Induktiivsuse mõõtühikut henri (H) defineeritakse kui veeber ampri (A) kohta, järelikult saab veebrit väljendada nende ühikute korrutisena:

${\displaystyle \mathrm {Wb} =\mathrm {H} {\cdot }\mathrm {A} .}$

Veeber väljendatuna SI põhiühikutes:

${\displaystyle \mathrm {Wb} ={\dfrac {\mathrm {kg} {\cdot }\mathrm {m} ^{2}}{\mathrm {s} ^{2}{\cdot }\mathrm {A} }}.}$

Elektromagnetilises CGS-süsteemis oli magnetvoo mõõtühik maksvell (Mx):

${\displaystyle \mathrm {1\,Wb=10^{8}\,Mx} .}$