Valge Leegion

Valge Leegioni põhiline tegevus on diversioon ja partisanivõitlus.

1995. aastal, kui Gruusia regulaarüksused Abhaasiast lahkusid, jätkas Valge Leegion partisanisõda Suhhumi keskvalitsuse vastu. Rühmitust juhivad Zurab Samušia ja Ramin Gogojia.

Organisatsiooni tegevust on peetud ka banditismiks ja Gruusia võimud on organisatsiooni liikmeid süüdistanud salakaubaveos .

Gruusia valitsust on süüdistatud partisanigruppide organiseerimises, ettevalmistamises ja finantseerimises, kuid Gruusia valitsus on kõike eitanud. Seda ei ole uuritud, vaatamata tunnistajate väidetele, et partisanigrupid on vabalt liikunud Zugdidi linna lähistel ilma Abhaasia võimude loata ja et organisatsiooni liidrid on andnud vabalt intervjuu BBC-le Tbilisis.

2004. aastal organisatsiooni tegevus ajutiselt peatus, kuid 2005 teatas Zurab Samušia, et taastab organisatsiooni tegevuse, kaitsmaks grusiine Abhaasias ja kihutamaks Abhaasiast välja rahuvalvejõud. Gruusia valitsus asus sellist initsiatiivi kiiresti toetama. 13. märtsil 2008 teatas Zurab Samušia, et kui Venemaa seab Abhaasiaga sisse diplomaatilised suhted, pöörduvad organisatsiooni liikmed tagasi relvastatud võitluse juurde. Alustati pommide paigaldamist ja snaipritega Abhaasia politseinike või SRÜ sõjaväelaste tulistamist. Korraldati tüüpilisi terroriakte (plahvatusi) erinevatel infrastruktuuriobjektidel: tanklates, reisirongides, lennujaamades jne. Palju kasutati jalaväe vastu suunatavaid ja tankitõrjemiine. Samuti rööviti Abhaasia politseinikke, soovides nad vahetada kinnipeetud partisanide vastu jne.

Pärast Abhaasia tunnustamist Venemaa poolt, Venemaa lisavägede paigutamist Abhaasia territooriumile ning patrullreidide tihendamist piiritsoonides on Valge Leegioni liikmed vähem aktiivsed. Ühe versiooni kohaselt kindlustas formeeringu etniline koosseis (Abhaasiast põgenenud grusiinid, megrelid, endised Abhaasia siseministeeriumi töötajad) liikmetele võimaluse viibida Abhaasia territooriumil legaalselt kohalike elanikena, samas aga võimaldas Gruusia eriteenistustel kinnitada ebastabiilsust Gali rajoonis, mille tulemuseks on väidetavalt olnud terrori- ja diversiooniaktid ning kallaletungid kohalikele elanikele, sh etnilisel ja rahvuslikul pinnal. Järelikult on selline formeering põrandaalune, mis omakorda pikendab selle toimimist ja raskendab Gruusia-poolset kontrolli selle tegevuse üle piiriäärsetel aladel.

Arvatakse, et organisatsiooni olemasolu ja tegutsemist Abhaasias soodustab Gruusias puuduv ühtne register ja andmed Gruusia piiriäärsetes rajoonides viibivate isikute kohta. 2008.–2009. aasta andmeist on teada, et Abhaasia võimud rakendavad Gruusia piiriäärsetes rajoonides nn "pasportiseerimist". Tehakse kindlaks, kellel juba on Gruusia/Venemaa kodakondsust, kuid ei ole Abhaasia kodakondsust (passi). Gruusia pool nimetab sellist "pasportiseerimist" sunniviisiliseks. Ametlikult korraldatakse selliseid kampaaniaid eesmärgiga pidada arvestust elanikkonna ja riigi kodanike üle, aga ka isikute liikumise kohta (sh välismaale). On arvatud, et Abhaasia kasutab sellist meedet vaatamata Gruusia-poolsetele protestidele, et muuta piirikontroll Gruusia ja Abhaasia vahel efektiivsemaks.