Välja-Safiirlind: Linnuliik jäälindlaste sugukonnast

Selle liigi kirjeldas teaduslikult Itaalia ornitoloog Giovanni Antonio Scopoli 1786. aastal, pidades teda üheks jäälinnuliigiks ja andes tema teaduslikuks nimeks Alcedo albiventris. Jäälindlaste sugukonnas jäälinnu perekonnast eraldi safiirlinnu perekonna kirjeldas 1821. aastal Inglismaa ornitoloog William John Swainson, pärast mida sai välja-safiirilinnu teaduslikuks nimeks Halcyon albiventris.

Alamliigid

Välja-safiirilinnul on kirjeldatud nelja alamliiki:

• H. a. albiventris (Scopoli, 1786)
• H. a. prentissgrayi (Bowen, 1930)
• H. a. orientalis (Peters, 1868)
• H. a. vociferans (Clancey, 1952)

Lisaks eristatakse H. a. prentissgrayi puhul kaht varieteeti: H. a. p. (prentissgrayi) ja H. a. p. (hylophila), ning H. a. orientalis puhul samuti kaht varieteeti: H. a. o. (orientalis) ja H. a. o. (erlangeri).

Välja-safiirlinnu keha on umbes 22 cm pikk. Emaslinnud kaaluvad 54–58 ja isaslinnud 48–53 grammi. Neil on pruun, tumedate vöötidega pea. Silmad on tumepruunid ning nokk punane, tumepruuni otsaga. Lõuaalune on valge, rind kollakaspruun ja mõne tumeda vöödiga ning kõht tuhmkollane. Tiibade kattesuled on üldiselt pruunikasmustad ja lennusuled türkiissinised. Sabaosa on asuursinine ja jalad karmiinpunased.

Emaslinnud erinevad isastest tumepruuni ülaosa ja vöödlisema kõhualuse poolest. Noorlinnud erinevad täiskasvanutest tuhmima sulestiku ja valge kõhualusega. Alamliigid erinevad oma sulestiku värvitoonidelt ja vöötide mustrilt.

Liik elutseb Sahara-taguses Aafrikas, täpsemalt Gabonis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Angolas, Keenias, Tansaanias, Sambias, Somaalias, Mosambiigis, Malawil, Zimbabwes, Botswanas, Namiibias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Svaasimaal.

Välja-safiirilinnud eelistavad elupaikadena tihedaid metsi ja metsaääri, puudega rohtlaid, tihnikuid ja põõsastikke, aga ka istandusi, kultuurmaid, harvemini parke ja suuri aedu.

Liik on üldiselt paikne, kuid mõnes piirkonnas võivad populatsioonid sõltuvalt aastaajast elukohti vahetada.

Nad toituvad enamasti putukatest, näiteks ritsikatest, rohu- ja kõrbetirtsudest, kuid samuti roomajatest (gekod, kameeleonlased), selgrootutest (ämblikulaadsed), närilistest ja väikestest lindudest. Harva toituvad nad ka kaladest.

Välja-safiirlindude pesitsusaeg on tavaliselt septembrist detsembrini. Pesitsemiseks kaevavad emas- ja isaslind koos umbes 1 meetri pikkuse uru, mille lõpus on 25–30 cm lai pesatunnel. Urg kaevatakse enamasti jäärakusse. Kurnas on 2–5 muna ja haudumisperiood kestab 14 päeva. Poegade toitmisega tegeleb peamiselt emaslind.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.